Mida võimsam on videokaart, seda suuremate ja põnevamate mänguasjadega saab arvutil mängida. Seepärast peaksite videokaardi valikul kindlaks tegema, kas teile on seda üldse vaja ning mille jaoks, kirjutab ajaveeb Thetechnorat.

Kui teie jaoks on arvuti vaid "trükimasinaks", esitluste ja aruannete valmistamiseks, Internetis surfamiseks ja te ei kavatse mängida või modelleerida 3D-mudeleid, siis sobib teile üks kõik milline videokaart, isegi emaplaadile integreeritud variant.

Kuid kui te olete hard-core gamer või inimene, kes töötab graafiliste objektidega, siis on teile vaja korraliku videokaarti.

Videokaardi valikul tuleks arvestada järgmiste parameetritega:

Graafiline protsessor (GPU) vastutab kujutise ekraanile ilmumise eest. Tähtsamaks näitajaks on taktsagedus: mida suurem taktsagedus, seda kiiremini kujutis ilmub ekraanile ja seda kõrgem on ka videokaardi hind. Tänapäeval on graafiliste protsessorite taktsagedused 300-1000 MHz.

Mälu ehk operatiivmälu, milles salvestub kogu vajalik info videokaardi töö jaoks. Selles mälus püsivad vajalikud tekstuurid ja parameetrid, mis määravad, kui ilus on ekraanil olev pilt. Tähtsat rolli videokaardi valikul mängivad mälu tüüp, selle taktsagedus ja mälumaht.

* Tüübid: DDR, DDR2 (mida kasutatakse ka teistes arvuti osades, näiteks RAMis), GDDR3, GDDR4 ja GDDR5, mida kasutatakse ainult videokaartides. Kehtib reegel: mida suurem number, seda parem.

* Taktsagedus näitab kui palju ülesandeid tehakse, täpsemalt kui palju transistoreid lülitatakse sisse ja välja ühe sekundi jooksul mälukiipides. Meie aja videokaartides on mälu taktsageduseks umbes 1 GHz, olenevalt tootjast ja mudelist.

* Mälu maht näitab kõigi kiipide summaarset mahtu videokaardis. Mälumaht on seotud GPU töövõimega. Mida võimsam graafiline protsessor, seda rohkem ruumi on vaja andmete säilitamiseks, nii et suure võimsa protsessoriga videokaardile on vaja suurt mälumahtu. Mänguarvutite jaoks on vaja kaarti mälumahuga üle 512 MB, töömasinatele piisab ka 128-256 MB mälust.

Mälusiini laius Mälusiin vastutab andmete ülekande eest mälukiipidelt graafilisele protsessorile. Mida laiem on mälusiin, seda rohkem infot kandub ajaühikus üle, millest tuleneb ka kogu videokaardi võimsus.

Siini tüüp Praegusel ajal on videokaardid varustatud PCI Express x16 tüüpi siiniga, vanematel mudelitel on aga AGP tüüpi siin. Need kaks tüüpi ei sobi kokku, seepärast ei saa omavahel ühendada PCI-E tüüpi siiniga videokaarti ja AGP pesaga emaplaati ning vastupidi. AGP-videokaardi infovahetus ülejäänud arvutiga on keskpärane, sobib täiesti tööarvutite jaoks, kuid selliseid videokaarte esineb tänapäeval suhteliselt harva. PCI-E on moodsam ja kiirem kui tema eelkäijad ning sellise siiniga videokaart sobib ka nõudlikule arvutikasutajale.

Jahutussüsteem Videokaartidel on kahte tüüpi jahutussüsteeme: aktiivne ja passiivne. Passiivse korral eraldub soojus ümbritsevasse keskkonda alumiiniumist või vasest radiaatori abil. Aktiivne koosneb ventilaatorist ja radiaatorist. Ventilaator suunab eralduva soojuse radiaatorile, mille arvel toimub jahutamine intensiivsemalt. Uuematel videokaartidel kasutatakse jahutussüsteemis vedelikke. Vedelik, liikudes suletud torustikus, kannab soojuse videokaardilt väliskeskkonda. Mänguarvutite videokaartidele oleks vaja vedelik-jahutussüsteemi, kuna mängimise ajal kuumeneb videokaart päris korralikult üle. Tavakasutajate jaoks piisab, kui videokaardil on passiivne jahutussüsteem.

Videokaardi tootja Praeguse aja suurimad tootjad on ATi ja ,>

Väljund Videokaarte varustatakse selliste väljunditega nagu VGA, DVI ja HDMI. VGA on analoogmonitoride jaoks. DVId kasutatakse LCD ekraaniga monitoride jaoks. Kõige uuem on HDMI, mis on mõeldud HD resolutsiooniga ekraanide jaoks.

***

Videokaarti valides ärge häbenege küsida müüjalt videokaardi tehniliste andmete kohta. Võite ka küsida erinevate videokaartide võrdlusi. Uurige Internetis, mida ühe või teise videokaardi kohta räägitakse.

Valides tuleb meeles pidada, milleks teile videokaarti on üldse vaja. Ülivõimsa videokaardi ostmine ainult ühe mängu mängimiseks või lihtsalt Internetis surfamiseks on mõttetu raharaiskamine.