Petukirjade levitamine panga või muu (tuntud) asutuse nime all on üks levinumaid võtteid, mida veebipetturid rakendavad.

Sellistes sõnumites võidakse kasutada logo ja kujundust, mis näeb välja samasugune nagu pärisasutusel, ning linke, mis sarnanevad selle tegeliku veebiaadressiga.

Samuti võib e-kiri sisaldada saaja nime, jättes mulje, et see on lähetatud inimesele isiklikult.

Libakirjas tuuakse välja ka põhjus, miks peab selle saaja avama kirjas sisalduva manuse või sisestama väljapakutud lingi kaudu oma andmed.

Levinud ettekäänded on pisteline turvakontroll, IT-taristu muutused, maksuvõlgnevus või kontoliikumised.

Eelkõige tuleb meeles pidada, et pangad ja teised finantsasutused ei saada oma klientidele kunagi kirju, milles paluvad avada kaasapandud faili või kinnitada lingi kaudu oma kasutajaandmeid. Sellise teavituse puhul võite olla kindel, et liikvel on petturid.

Veel üks lihtne võimalus eristada libakirja päriskirjast on viia kursor kirjas sisalduvale lingile või saatja meiliaadressi reale. Väljaujuvas abiaknas ilmub selle lehe veebiaadress, kuhu link teid suunab või kust kiri on saadetud. Vaadake seda tähelepanelikult: domeen peab kuuluma asutusele, kust postitus tuleb.

Kui teil on siiski kahtlusi, minge iseseisvalt asutuse ametlikule lehele või helistage klienditeenindusse ning ignoreerige e-kirjas sisalduvaid linke ja manuseid. Nõnda kaitsete ennast küberkurjategijate ohvriks langemise eest.