Kuidas parandada traadita interneti levi?

 (13)
tasuta wifi
tasuta wifiFoto: Siim Lõvi

WiFi võrke on ilmselt juba rohkem kui tähti taevas. Kuna raadioeeter on olemuselt siiski piiratud ressurss, siis on ka häired raadiolainete levis varmad tekkima.

Sageli süüdistatakse ootustele mittevastavas internetikiiruses teenusepakkujat, kuid tegelikult asub pudelikael enamasti hoopis koduses traadita netivõrgus.

Esiteks tasub jälgida seadmete kasutatavat standardit, mis mõjutab internetikiirust.

Kui uuema 802.11n ehk n-standardi puhul on reaalne kiirus 50-80 Mbit/s (megabitti sekundis), siis 802.11g ehk g-standardi puhul jääb laeks 20-30 Mbit/s ning vanema 802.11b ehk b-standardi korral kõigest 5-10 Mbit/s.

Võib olla mitmeid põhjuseid, miks WiFi signaal on nõrk ja sellest tulenevalt internetikiirus ebapiisav. Näiteks arvuti asub ruuterist kaugel või eraldavad seda seadet kasutajast paksud armeeritud betoonseinad ja -laed.

Samuti mõjutavad internetikiirust teiste elektroonikaseadmete olemasolu, võrgusolevate arvutite hulk ning taustal töötavad programmid nagu FTP, failivahetus, tarkvarauuendused jne, mis samuti kasutavad internetti.

Kuid need ei ole enamasti kõige suuremad probleemid, miks koduse WiFiga probleeme tekib ning netikiirus ootustele ei vasta.

Otsi vaba kanalit

Traadita interneti puhul on peamiseks murekohaks WiFi kanalite hõivatus, kui näiteks kortermajas või büroohoones toimetab kümneid ja kümneid WiFi ruutereid.

Seotud lood:

Ühel ja samal raadiokanalil suhtlevad mitu traadita võrku häirivad üksteist. Lisaks toimub suhtlus enamikel tänapäeva WiFi seadmetel 2,4 GHz sagedusel ja selle kõik kanalid võivad tihti olla hõivatud.

Hõivatuse kontrollimiseks on hea abimees programm InSSider. Sellega saab kontrollida, mis kanalitel on naabrite WiFi võrgud ja seadistada oma ruuter vabale kanalile.

Kasuta 5 GHz sagedust

Kui enamlevinud 2,4 GHz sagedusel on kõik kanalid kinni, tuleks kasutada 5 GHz sagedust kasutavaid seadmeid. Kui ei arvutid ega ruuter 5 GHz sagedust ei toeta, tuleb paraku soetada uus ruuter.

Arvutite puhul on abi USB-pordi kaudu ühendatavatest WiFi kaartidest, mis sobivad nii süle- kui ka lauaarvutitele. Näiteks võib tuua Buffalo ag300n, mis vastab uuele n-standardile ning toimetab edukalt nii 2,4 GHz kui ka 5 GHz sagedustel.

n-standardi ruuteritest soovitaks Buffalo Dual Wireless-N Router WZR-HP-AG300H-EU, mis toetab samuti sagedust 5 GHz.

Keerukamatesse ja suurematesse ruumidesse on võimalik paigaldada ka WiFi levi võimendaja, näiteks FRITZ!WLAN.

Seda seadet kasutatakse ruuteri leviala parandamiseks - kui suures majas jääb mõnes kohas ruuteri leviala nõrgaks, siis leviala võimendajaga saab sama WiFi signaali maja erinevates kohtades tugevdada.

(See konkreetne seade sobib kõikide Starmani ruuteritega. Lisafunktsioonina laseb levi võimendaja edastada muusikat ja heli kaabli või FM raadiosageduse kaudu.)