Hinnangud Džomolungma tipu kõrgusele kõiguvad. Ühe New York Timesi tänavuse temaatilise artikli osutusel on nüüdisajal üldiselt tunnustatud kõrguseks 29 029 jalga (8848 meetrit). Töörühmad mitmelt poolt maailmast on aga välja pakkunud teistsuguseid kalkulatsioone, mis on jõudnud küll veidi kõrgematele, küll madalamatele tulemustele.

Näiteks „kaksasid“ itaallased 1992. aastal maailma kõrgeimalt tipult paar meetrit maha, mõõtes tipu kõrguseks 8845 meetrit merepinnast. 1999. aastal ameeriklaste läbi viidud mõõtmised kergitasid tipu aga kõrgemale — 8850 meetrile.

Colorado Boulderi ülikooli geoloogi Roger Bilhami osutusel tähendab Džomolungma paiknemine Tiibeti lõunaosa ja India vahelises nn kompressioonitsoonis seda, et mägi vajub maavärinate ajal ja kerkib nende vahelisel perioodil. Näiteks on teada, et 1934. aasta suurem maavärin langetas mäetipu kõrgust 63 sentimeetri võrra.

19. sajandil mõõdeti Džomolungma kõrguse kalkuleerimiseks mäetipu ja mäe jalamil maapinnal asuvate, juba teadaoleval keskmisel kõrgusel merepinnast paiknevate punktide vahelisi nurki.

Nüüdisajal käib mõõtmine teistmoodi. Uurijad paigutavad tunniks ajaks mäetipule globaalse positsioneerimissüsteemi vastuvõtja ning arvutavad tipu kõrguse merepinnast välja satelliitidelt saadud andmete ja jalamil sooritatud gravitatsioonijõu mõõtmiste põhjal.

Oma riikliku Džomolungma-ekspeditsiooni ettevalmistamise käigus hakkavad Nepaali maamõõtjad sel kuul koguma mõõtmisandmeid Nepaali lõunapoolsetel tasandikel, kus kavatsevad välja arvutada täpse kõrguse merepinnast.

Samal ajal koolitatakse meeskonda šerpasid, kes peavad GPS-vastuvõtja tipule toimetama. Mäe kõrguse mõõtmise värskeima projekti maksumuseks hinnatakse 250 000 dollarit (u 216 000 eurot).