Kuidas endale nutitelefoni valida

 (24)
Kuidas endale nutitelefoni valida
Foto: REUTERS

Nutitelefonide turg on tänapäeval väga-väga kirju. Elektroonikahiiud esitlevad igal aastal vähemalt üht uut telefonimudelit, väiksematel tegijatel ilmuvad uued mudelid praktiliselt iga 2-3 kuu järel.

Kuidas siis nii suure valiku juures leida see ainuõige? Selles postituses üritan ma teil aidata leida vastuse sellele küsimusele, kirjutab ajaveeb The Technorat.

Kasutusala

Kõige tähtsam küsimus, mis tuleb endale esitada, enne kui jooksed poodi nutitelefoni järgi on: milleks?

Milleks sulle see uus, läikiv, nutikas, elektrooniline mänguasi? Kui sa kavatsed telefoni kasutada ainult helistamiseks ja kõnede vastuvõtmiseks, siis selleks pole nutitelefoni vaja. Selle ülesandega saab toime ka lollifon ning mõningatel juhtudel isegi paremini kui nutikas seade.

Huvitav tähelepanek elust: ma näen oma elus tihtipeale inimeste käes nutitelefone, aga haruharva näen seda, et nutitelefoniga helistatakse. Kas asi on ainult minus või on telefoni otstarve muutunud?

Kui sul tuleb oma igapäevase töö käigus pidevalt telefonikõnesid teha, e-posti kontrollida ja muul viisil partnerite ja klientidega ühenduses olla, siis tasuks valida telefon, mille aku kestab kaua, millel oleks kiire võrguühendus (4G) ja et oleks telefoni paigaldatud vastavad e-posti protokollid.

Seotud lood:

Kui sa valid telefoni meelelahutusvahendiks, siis selleks sobib suure ekraaniga ning võimsa protsessoriga seade.

Praktilisele inimesele, kes tahab telefoni kasutada nii selle põhiliseks otstarbeks kui ka vahepeal meelt lahutada, tuleb valida midagi vahepealset.

Ühenduvus

Ma ei kirjuta antud postituses pikemalt LTEst, GSMist, EDGE'ist ega muudest ühendusprotokollidest.

Põhjuseid on mitmeid, kuid peamiselt see, et tavakasutajale ei peaks see info eriti korda minema. Isegi mõnest muust Euroopa riigist telefoni ostes saab telefoni helistamiseks ka Eestis kasutada.

Kuid meelde tuleb jätta see, et GSM standardsagedus on 900/1800 MHz ja LTE töötab 800/2600 MHz sagedusalas – mida kõrgem sagedus, seda raskemini signaal levib.

Võrk

Võrgukiirus näitab seda, kui kiiresti toimub andmevahetus seadme ja ülemaailmse internetiga. Suurem osa turulolevatest nutitelefonidest saavad ilma probleemideta ühendust võtta 3G-võrguga, kuid odavklassi telefonid ei pruugi ühenduda kiirema 4G LTE võrguga.

See võib olla probleem, kui sa plaanid striimida muusikat ja videot mobiilivõrgu kaudu.

Bluetooth

Suurem osa tänapäeval müüdavatest telefonidest tuleb sisseehitatud Bluetoothi mooduliga. See aitab ühenduda juhtmevabalt kõlarite, autode, mängupultide ja muude aksessuaaridega.

Sinihammas 3.0 saab hakkama suurema osa ülesannetest, kuid mõningad uuemad seadmed nõuavad protokolli 4.0. Pealegi kulutab uuema põlvkonna Bluetooth vähem seadmeresursse.

Mõõtmed ja mugavus

Seadme tehniliste andmetes märgitakse tihtipeale seadme kõrgust, laiust, paksust ning seadme kaalu. Minu arvates on need parameetrid lihtsalt ruumi täitmiseks ja et tekitada illusiooni, et seade on parem kui ta tegelikult on (suured arvud kipuvad sellist illusiooni tekitama).

Suurema osa inimeste jaoks on seadme mõõdud ja kaal lihtsalt arvujada, millele erilist tähelepanu ei pöörata.

Kõige olulisem on see, kuidas seade tundub käes hoides. Kas seade püsib kindlalt peos? Kas seda saab mugavalt kasutada ainult ühe käega? Millal tuleb kasutada mõlemat kätt? Kas seadme pikaajaline kasutamine väsitab kätt? Need on küsimused, millele ei saa vastata lähtudes ainult kuivadest arvudest.

Seepärast on mõistlik minna mõnda elektroonikapoodi või sideoperatoori esindusse, ning proovida seadet käes hoida ning veidike seda näppida.

Kui te aga ostate võõramaisest veebipoest telefonimudeli, mida Eestis pole saadaval, siis tulevad appi needsamad telefoni mõõdud. Te võite minna jällegi minna elektroonikapoodi mõnda sarnaste mõõtudega telefoni katsuma. Sellisel viisil saate ettekujutuse, kuidas seade käes hoides tundub.

Ekraan

Ekraan on nutitelefoni kõige olulisem, kõige suurem ja kõige õrnem osa. Ekraani suurusest olenevad ka kogu seadme umbkaudsed mõõtmed.

Loe täisteksti ajaveebis The Technorat.