Kui palju Google Apple'ile maksma pidi, et oma otsimootor iSeadmetes kesksele kohale seada?

 (4)
Kui palju Google Apple'ile maksma pidi, et oma otsimootor iSeadmetes kesksele kohale seada?
Google'i Chrome-brauser arvutikasutaja silmis vastu peegeldumas (Foto: Pixabay / Gerd Altmann)

Moodsa tehnoloogia hiiglased võivad omavahel kibedalt konkureerida, aga mõnel puhul ka salaja liitlased olla.

Selle üks kuulsamaid näiteid on see, kuidas Google maksis Apple'ile miljardeid eurosid, et kõik Apple'i seadmed teeksid veebiotsinguid vaikimisi just Google'i otsimootoriga. Fortegi on seda kajastanud, näiteks juba 2016. aastal.

See tähendab, et kui kasutaja seda valikut ei muutnud, tegid Apple'i seadmetel kõik veebiotsinguid teha suutvad lahendused (Safari brauser, digiabiline Siri, Spotlight) seda Google'i otsimootoriga.

Teada polnud aga see, et millised summad siis Google'i kontodele liiguvad. Miljardid eurod kindlasti, aga kui palju siis ikkagi?

Google ja Apple pole huvitatud sellist infot avalikkusega jagama, aga see küsimus on mitmete (muu sisuga) kohtuasjade kaudu ikkagi vastuse saanud.

USA justiitsministeerium poolt hiljuti Google'i vastu algatatud kohtuasjaga seotud dokumentidest selgub, et see summa jääb vahemikku 8–12 miljardit dollarit (hetkel 6,74-10,12 miljardit eurot).

Aga miks justiitsministeerium Google'i kohtu ette tiris? USA valitsus tahab viimast kuidagi nõrgestada, et konkurentidel ka elulootust oleks.

USA võimuesindajad on hiljuti tehnoloogiahiidude võimu kärpimise oma südameasjaks teinud. See toimub nii Hiina päritolu firmade (Huawei, TikTok jt) tõrjumise kui ka kodumaistega maadlemise teel.

Seotud lood:

Ja seda kärpimist on kindlasti vaja, et Apple'i ja Google'i sarnased hiiud ei kontrolliks kogu turgu igal alal, millel nad tegutsevad. Võimuesindajad pole ainult kindlad, kuidas nende haaret seaduslikul teel lõhkuda.

Otsimootorite puhul oleks aus lahendus paluda igas uues nutiseadmes kasutajal valida, millist otsimootorit ta oma brauseris valib. Euroopas on see juba monopolivastaste seaduste tõttu nii, USAs aga mitte.

Justiitsministeeriumi andis Google'i kohtusse 20. oktoobril, süüdistades ettevõtet oma n-ö interneti-väravavalvuri rolli ärakasutamises, et omaenda hiiglaslikku äriimpeeriumit toita, surudes rivaale alla ja tehes tarbijatele liiga teatud firmadega eksklusiivlepinguid tehes, nagu siinkirjeldatud lepe Apple'iga.

Kui valitsus ei kasuta monopolivastaseid seadusi, et konkurentsi võimaldada, võime ilma jääda järgmisest innovatsioonilainest (sest Google summutab seda). Kui see juhtub, ei pruugi USA kunagi järgmise Google'i sündi näha – umbes nii võtab justiitsministeeriumi seisukoha kokku kohtuasja alustanute leeri võtmeisikute hulka kuuluv Jeffrey Rosen.