Tänavuse aasta keskpaigaks on seda müüdud eri andmetel 5-6 miljonit eksemplari, ja huvilisi aina leidub.

Raspberry Pi sündis teadlaste mure tõttu, et tudengite huvi informaatika vastu aina langeb ja nende IT-oskuste tase koos sellega.

Raspberry Pi ongi mõeldud abiks huvilisele, kes tahab arvuteid lähemalt tundma õppida ja ise elektroonikaseadmeid kokku panna. See on selleks ka sobivalt soodne ja kompaktne (kõik ühes tükis ja suuruselt võrreldav krediitkaardiga).

Pisiarvuti on alati olnud odav, eri variandid ilmusid turule tükihinnaga 20 kuni 35 USA dollarit. Nüüd üllatasid asjaosalised aga mudeliga, millest soodsamat on raske ettegi kujutada.

Raspberry Pi Zero maksab esialgses variandis kõigest 5,99 inglise naela ehk meie rahas 8,51 eurot. Valmisarvuti pole veel kunagi varem nii vähe maksnud!

"Esialgses variandis" tähendab, et Zero jõudis maailma ette ajakirja The MagPi 40. numbri tasuta lisana. Umbes 30leheküljeline ajakiri maksab 4 inglise naela ja number keskendubki Zero võimalustele.

Autorid võrdlevad seda algupärase Pi-arvutiga, mis ilmus 2012. aastal. Zero on kolm korda pisem, aga "40% võrra kiirema protsessoriga".

Seadmel on:

* Broadcomi süsteemikiip BCM2835 (1 GHz, ARM11 arhitektuur)

* 512 MB muutmälu,

* mini-HDMI port (võimaldab 1080p videot 60 kaadrit sekundis), microSD mälukaardi pesa, micro-USB pesad

* mõõtmed 65 x 30 mm, mis jäävad alla krediitkaardi omadele

Tavalisi USB või Etherneti porte pole, nii et välisseadmete ühendamiseks ja internetiühenduse loomiseks on vaja hankida USB jaotur.

HDMI ja USB kasutamiseks vajalikud adapterid muudavad Zero-põhise valmisarvuti hinna siiski umbes kahekordseks, microSD maksumusest rääkimata, aga asi on kokkuvõttes siiski väga odav.

Nii odava toote väljastamist motiveerib endiselt soov, et huvi arvutite ja nende abil uute seadmete loomise vastu tekiks võimalikult paljudel.