Kooliaeg on algamas: kuidas õppimises sobilikku arvutit valida (ja lisaseadmeid)

 (30)
Kooliaeg on algamas: kuidas õppimises sobilikku arvutit valida (ja lisaseadmeid)
Foto: Ester Vaitmaa

​Koolis on kindlasti vaja kirjutada uurimustöid, teha ettekandeid ja valmistada muid töid arvutis. Milline on aga koolitööks õige arvuti ja millist lisavarustust vaja võib minna?

Tegelikult on väga raske öelda, milline arvuti täpselt kellelegi sobib. Kõik sõltub sellest, et mida selle arvutiga lisaks tekstide kirjutamisele ja presentatsioonide valmistamisele teha on vaja, kirjutab Digitark.ee.

Kaks viimast asja arvutile suuri nõudmisi ei sea – tekstitöötlus arvutit ei koorma ning kõige soodsama seadmega on võimalik kõik vajalik ära teha.

Näiteks võib soetada kõige lihtsama ja soodsaima arvuti Lenovo IdeaPad G40-45 või veidi paremate parameetritega Lenovo IdeaPad G50-80 (parem protsessor i3, rohkem põhimälu).

Kui aga kasutaja soovib arvutiga ka mängida või on vaja teha pildi- ja videotöötlusi, on kindlasti vaja paremate parameetritega arvutit.

Protsessori võimsus tagab kiiruse

Üks olulisemaid parameetreid arvuti juures on protsessor, mis tagab jõudluse ja kiiruse. Võib öelda, et alates Inteli protsessorist i5 (AMD puhul alates A8-st) on arvuti juba piisavalt kiire. Alla selle soovitan pigem mitte valida, kui on oluline, et arvuti oleks kiire.

Seotud lood:

Väga head lahendused selleks on Lenovo IdeaPad G50-80 või Dell Inspiron 15 (3543), millel on lisaks i5-protsessorile ka eraldiseisev graafikakaart.

Parema kiiruse võib tagada ka see, kui arvuti kõvakettal palju asju ei hoita. Soovitan kasutada andmete varundamist välisele kõvakettale või hoopis kasutada pilveteenust.

See tagab arvuti parema funktsioneerimise ja kui arvutiga midagi juhtub (kukub, läheb katki), on andmed, failid, pildid jne vähemalt alles ning kaitstud.

Liikuvale inimesele kerge arvuti

Kui arvutit on vaja tihti kaasas kanda, näiteks ülikoolis käimiseks, soovitan kergemat ja ka pisemat arvutit. Muidugi on kergemad arvutid kõrgema hinnaga.

Kerguse tagavad kindlasti SSD-ketas, väiksem aku (ei tähenda, et vähem vastu peab), optilise seadme puudumine (DVD-lugeja/kirjutajat pole) ja väiksem ekraan (alla 14 tolli).

Näiteks Lenovo U330p seeria sülearvuti, Dell Inspiron 13 (7348), Asus Zenbook UX305FA (erinevates värvides) või Apple MacBook Air. Kõik nad on kerged, kiired ja ka ilusad.

Erilahendustega arvutid ja lisavarustus

Puhtalt mängimiseks mõeldud arvutid on juba väga võimsa sisuga ja nende hinnaklass on üle 2000 €. Kuna me pigem räägime seekord arvutitest, mis aitavad kooitöid teha, siis nendel seekord pikemalt ei peatu.

Ägedad ja veidi rohkemate funktsioonidega sülearvutid, millel on võimalik ekraani 360 kraadi keerata või see hoopis klaviatuurist eemaldada, on näiteks Asus Transformer Book T300FA või Asus T300 Chi. Ekraani eemaldades on see justkui tahvelarvuti.

Kaks-ühes mudelid on näiteks ka Lenovo Yoga 3 Pro, Dell Inspiron 13 (7348)​ ja Asus TP500LN.

Sülearvuti kasutamise mugavamaks tegemiseks soovitan kindlasti soetada eraldiseisev monitor, mugav hiir koos käetoega hiirematiga ja eraldiseisev klaviatuur. Nii ei koorma arvutiga töötamine liigselt keha.

Lauaarvuti on parem lahendus ühes asukohas töötamiseks

Kui arvuti on mõeldud kasutamiseks ühes kindlas kohas ning sellega ei ole plaanis ringi liikuda, on sobilik kasutada koolitöödeks lauaarvutit.

See on reeglina soodsam kui sarnaste näitajatega sülearvuti ja eelkõige seetõttu, et kaotades mobiilsuse on nendesse lihtsam mahutada võimsamaid komponente, mis vajavad tõrgeteta tööks jahutust.

Lihtsama ehituse tõttu on lauaarvuteid ka tulevikus lihtsam täiustada, s.t vahetada välja mõni komponent uuema ja võimsama vastu. Lauaarvuti puhul kehtivad täpselt samad reeglid, mis sülearvutitelgi – jõudluse ja kiiruse osas mängib kõige suuremat rolli protsessor.

Kui peale tekstitöötluse ja internetis surfamise pole vaja muud teha, sobivad hästi odavamad lauaarvutid, näiteks Lenovo H30-00, mis on ka oma mõõtmetelt väike.

Kui aeg-ajalt tekib kihk ka mängida või on soov suurema jõudluse järgi, on Ordi Funk Plus+ hea valik. Sellegipoolest ei ole see veel mänguarvuti – nende hinnad jäävad 1000 € piirimaile ja üle selle.

Vali lauaarvutile piisavalt suur monitor

Üldiselt piisab mugavaks lauaarvutiga töötamisest 23- või 24-tollisest monitorist, näiteks sellest Samsungi monitorist. Kui eelarve on piiratud, sobib ka 22-tolline.

Kui sul on vajadus reguleerida monitori üles-alla, ette-taha, küljele ja vertikaalasendisse, sobib hästi see Delli monitor.

Nii süle- kui lauaarvuti jaoks monitori ostmisel on oluline jälgida, et sellel oleks vähemalt üks liidestest sama mis arvutil. Vastasel juhul ei saa neid omavahel ühendada.

Monitor- ehk kõik-ühes-arvutid on alternatiiv lauaarvutile

Monitor ja arvuti koos võtavad parasjagu ruumi ning nad peavad omavahel olema juhtmega ühendatud.

Tänapäeval on saadaval ka nn kõik-ühes ehk monitor-arvutid, kus arvuti on ehitatud monitori sisse. See näeb laual välja justkui seal on ainult monitor, kuid tegelikult on kogu arvuti koos kõikide komponentidega.

Monitor-arvutid on küll kallimad kui tavalised arvutid, kuid tuleb arvestada, et nad sisaldavad endas ka monitori hinda ning pakuvad lisaks muid väärtusi – kenam üldmulje arvutitoas ilma tülika arvutikastita, kuid seejuures suur ekraan, millega mugav koolitöid teha – näiteks nagu see 23-tollise ekraaniga Dell.

Printer kodus lisab mugavust

Koolitööde puhul ei pääse kindlasti ka printimisest. Palju mugavam, kui raamatukogus printimas käia, on osta endale seade koju.

Näiteks selle Samsungi laserprinteriga saab kõik koolitööd kiirelt ja lihtsalt prinditud, seda ka WiFi ja NFC abil. Kui on aga vaja ka värvilist trükki teha, siis selleks sobib hästi Canoni MG5650​.