Kolm asja, mida Apple'i konkurendid peavad veel õppima
Aga miks nende konkurendid - Google, Microsoft, Amazon, Sony, Samsung ja kõik teised - ei suuda sama tuliseid fänne leida ega teistele niisugust mõju avaldada? Mis on veel õppimata?
Allpool pakume välja kolm asja.
Te kõik olete nüüd meediafirmad
Viimati septembri lõpus kuulsime Apple'i plaanist luua ajalehtedele-ajakirjadele digikiosk (hakata pakkuma ajakirjandusväljaandeid iPadi omanikele digikujul). Järjekordne märk, et Apple'i juhikoht põhineb nende meediakesksel mõtlemisel, mitte lihtsalt elektroonikat tootva firmana.
Elame ajastul, kus meedia, meelalahutuse ja kunsti levitusviisid on radikaalselt muutumas. Seda põhjustab loomulikult tehnoloogia. Kui olete tehnoloogiafirma ja tahate kasvada, ei saa enam meediale mittemõtlemist lubada. Olgu selleks mingi teenuse loomine või tihe integratsioon olemasolevatega.
Inimesed ei taha osta enam seadmeid, millel on x või y funktsionaalsus, nad tahavad seadet, millest saab värav meediauniversumisse.
Apple'i plaan (iTunes ajakirjandusele) ongi innovatiivne mõtlemine uuest meedia infrastruktuurist - kuidas tehnoloogia abil meediat uuel viisil tarbida. Paljud teised firmad aga loovad pooletoobiseid uusi teenuseid või ratsutavad vanade kukil.
Apple'iga konkureerimiseks peate tegema enamat kui kopeerimine. Peate looma uue süsteemi, kuidas uudiseid ja meelelahutust kätte toimetada.
Inimesed enne, tehnoloogia hiljem
Apple'i tooted paistavat järgivat lihtsat reeglit, mida on samas väga raske teoks teha: uurige esmalt inimeste soove ja siis looge selle täideviimiseks tehnoloogia, liidesed ja teenused.
iPad oli ideaalne näide. Seda motiveeris mõtlemine, kuidas ja kus me tahame sisu tarbida. Kes vaidlesid, et sama saab teha sülearvutiga, ei mõistnud, et iPadi ligitõmbavus ei põhinenud kindlatel näitajatel. Jah, raamatuid saab tänapäeval ka nutitelefoni või läpakaga lugeda, aga see ei taba konteksti.
iPadi edu põhineb vormil, funktsionaalsusel ja disainil, mis põhinevad mõtlemisel, mida inimesed teha tahavad.
Teised firmad loovad tehnoloogiat kindlate funktsioonide täitmiseks - parema kvaliteediga kõrglahutusega teler, paljusid videovorminguid toetav nutitelefon jne. Praktiline ja mõistlik lähenemine, aga samuti vananenud mõtteviis, mis loeb funktsionaalsust kasutamisest tähtsamaks ja (veel hullem) tehnoloogiat kasutajatest tähtsamaks.
Apple'iga konkureerimiseks peate esmalt küsima, mida inimesed tahavad tehnoloogiaga teha ja siis tehnoloogia ja infrastruktuuri kaudu selle eesmärgi täitma. Pole ka ime, et Apple ei loo ainult seadmeid, vaid ka teenuseid, et vajadustele vastata.
Disain ei tähenda välimust või kasutatavust, vaid mõlemat
Vahel tundub, et Apple'i tooted on pigem moeaksessuaarid kui muud. See stereotüüp on osaliselt tõsi, aga selline mõtlemine ei taba üht tähtsat punkti. Nimelt: Apple ei erista välimust ja kasutatavust. Disan on see, kuidas seadme kasutamine tundub.
Sony ja Samsung võivad endiselt toota paremaid seadmeid ning Microsoft ja Sony võivad teha suurepärast tarkvara. Vähesed suudavad luua samas Apple'i tasemel kasutajaliideseid.
Põhierinevus? Apple tahab, et kasutajaliidesel oleks tunnetus. Nad ei rõhu esiteks tõhususele ega välimusele, vaid sellele, kuidas need kaks ühendada. iPodi ratas või iPadi multipuutetundlikkus ei täida lihtsalt kindlat eesmärki (suumimine või albumi leidmine), vaid loovad teatud kogemuse.
Inimesed räägivad ikka raamatu lugemise, vinüülplaadi kuulamise või kinoskäimise kogemusest - kasutusviisid on endiselt tähtsad. Need on osa rituaalidest, mälestustest ja emotsioonidest. Paljud firmad loovad tõhusaid liideseid, aga Apple muudab nende kasutamise ka nauditavaks. See on suur asi.
Lihtsaid asju on raske õppida
Need õppetunnid on kerged mõista, aga raske teostada. Tehnoloogiafirma muutmine meediakeskseks nõuab ulatuslikku ümberstruktureerimist; disaini uuendamine on väljakutse omaette; tehnoloogia muutmine inimestekeskseks nõuab visiooni ja juhtimisvõimet, mida ei saa lihtsalt leiutada või firmapoliitikaga reaalsuseks muuta.
Apple'i konkurendid peavad sellega siiski toime tulema, nii nende endi kui tarbijate nimel. Kes tahab praegu holistiliselt disainitud meediakeskseid tooteid, on suletud Apple'i maailma. Aga tarbija ei peaks olema sunnitud ainult sellist valikut tegema.
