Apple iMac Prost on nüüd saadaval, vähemalt Ameerika turul, üks eriti musklis versioon, mille raudvaraline pool on timmitud peaaegu absurdi kategooriasse. Sama juhtus ka seadme hinnaga. USA turul maksab masin 15,927 dollarit, mis on natuke üle 14 000 euro praeguse kursiga. Kui palju see masin Eesti turul maksta võiks?

Kõige laiaulatuslikum parendus on arvuti põhimälu ehk RAMi suurendamine 32 GB pealt 256 GB-ni. Muud parendused puudutavad Radeoni videokaarti, millel on 16 Gb mälu ning vingem on ka protsessor - 2.3 Ghz Inteli protsessoril on 18 tuuma.

Igal juhul on täiesti arvestatava uue sõiduauto hinna maksmine ühe arvuti eest päris suure küsimärgiga. Kas osta Škoda Fabia või arvuti? Küsimärk tuleb eelkõige sellest, et see arvuti on väga üledimensioneeritud, vahendas Vice Motherboard.

Enamik inimestest ei vaja rohkem kui 16 GB põhimälu mängimiseks ning isegi karmim videotöötlus ja 3D modelleerimine saab hakkama 32-64 GB põhimäluga. Seega on keeruline leida mõistlikku rakendust kogu sellele jõu raskekahurväele.

256 GB mälu on nii palju, et sellega saaks raalida keerukamaid tehisintellekti (AI) protsesse või jagada arvuti arvutusvõimsust teistele inimestele.

Põhiline faktor, mis selle arvuti jaburaks teeb on aga see, et supervõimekaid arvuteid ehitatakse ja arendatakse murdosaga Apple poolt küsitavast hinnast.

Videotöötluseks ehitatakse väga võimekaid arvutikomplekte PC baasil paari-kolme tuhande euroga.

Kui keegi peaks regulaarselt töötlema 4K resolutsiooniga videoid mitmel ekraanil korraga, siis on sellest segasest 256 GB mahuga põhimälust iMaci tippversioonil küll abi, aga ikkagi jääb mulje, nagu läheks kala püüdma suure koguse dünamiidiga. Ja hind on ikkagi absurdne.

Veel üks point - Maci kasutajad tegelevad omal algatusel samuti Mac arvutite edasiarendustega ning nende poolt ehitatud, edasiaidatud super-iMacid maksavad samuti vaid murdosa Apple poolt välja kuulutatud hinnast.

Küll aga võib sellesse ligi 16 tuhat dollarit maksvasse raali suhtuda kui tulevikukindlasse masinasse, mida ei pea ilmselt aastaid täiendama või kaasa aitama. Iseküsimus on see, millal see moraalselt vananeb või millal kaob ära tehniline tugi.

Sahistatakse ju sellestki, et erinevate elektroonikaseadmete eluiga ei lõpe mitte tehnilise mahajäämuse või rikke tagajärjel vaid pigem seetõttu, et tootjad sätivad asjad selliseks, et tarbija lihtsalt PEAB uue masina soetama.

Või tulebki sellesse arvutisse suhtuda nii, et selle peamine eesmärk on teiste ees kekutada - mul on vingem kui sul...