Kleebime peale: jaapanlaste elektrooniline nahk näitab kandja tervist ja tuju

 (1)
Lisatud küsitlus!
Kleebime peale: jaapanlaste elektrooniline nahk näitab kandja tervist ja tuju
Selline LED-süda võib su käel vastavalt pulsile hakata värvi muutma. AFP

Jaapanlased leiutasid uut tüüpi ultraõhukese e-naha, mis võib hakata tulevikus helendavate sümbolite ja numbritega näitama, millises seisukorras on kandja kehaosad või mis toimub tema tundemaailmas.

Uut tüüpi elektrooniline nahk on ultraõhuke, ultraelastne ja koosneb räni-oksünitriti ja parüleeni kihtidest. Kihtide vahel on helendavad polümeerdioodid ja valgust tuvastavad orgaanilised fotodetektorid.
Iga diood kilekihtide vahel käitub samamoodi nagu üks piksel arvutiekraanil. See tähendab, et kui mitmed neist korraga helendama hakkavad, on võimalik elektroonilise naha pinnale manada helendavaid kujundeid või numbreid.

Tokyo ülikooli teadlased kirjutavad oma leiutisest ajakirjas Science Advances ilmunud uurimuses. See pole esimene kord, mil midagi sellist leiutatud on, ent nüüd on tehtud läbimurre "naha" materjalis ja vastupidavuses. Varasemad versioonid pidasid tavalise õhuga kokkupuutes vastu vaid mõne tunni. Nüüd aga lamineeriti üks sensor sellesama uue e-nahaga inimese sõrmeotsa külge ning sensor andis infot kauem kui neli ööpäeva.

Katsetes tuli ka välja, et uus e-nahk on piisavalt elastne, et pidada vastu sadadele kortsutus- ja venituskordadele ning samas piisavalt õhuke, et seda oleks mugav enda naha peal tehiskihina kanda.

Seotud lood:

Mis sellest aga kasu on? Loomulikult ei pea sellega kogu oma keha katma, aga tükike elektroonilist nahka kusagile kehale kinnitatuna võiks olla kasulik mitut moodi ja valdkondi, kus seda kasutada, on teadlaste sõnul moest meditsiinini. Vilkuv pilttätoveering oleks näiteks puhas edevus, aga teadlased ütlevad, et elektrooniline nahk võib edastada ka informatsiooni kandja keha või selle osade seisukorra kohta. Sensorid nahas saavad mõõta hapnikusisaldust veres, stressi või kasvõi seda, milline tuju inimesel parajasti on. Ja numbriliselt võib seda siis kohe käel, kõhul või kasvõi otsaees edastada. Professor Takao Someya, kes uuringu taga seisab, arvab aga lausa, et ühel hetkel võib kile hakata asendama ka sellega võrreldes suhteliselt suuri nutiseadmeid.