Kes on interneti vaenlased?
Juba kuid vältav Hiina ja Google'i tüli otsitulemuste piiramise suhtes on kõigest üks näide paljudest, kuidas valitsused üritavad kontrollida, mida nende kodanikud veebis näha võivad.
Suurimad eneseväljenduse vabaduse piirajad netis on Saudi Araabia, Burma, Hiina, Põhja-Korea, Kuuba, Egiptus, Iraan, Usbekistan, Süüria, Tuneesia, Türkmenistan ja Vietnam.
Tänavune vaenlaste nimekiri on üsna sarnane 2008. aasta kohta käivaga, kohal on "tavalised kahtlusalused" nagu Hiina, Iraan, Kuuba ja Põhja-Korea. "Pahasid" on siiski palju rohkem, nende arv on möödunud aastaga võrreldes kahekordistunud, umbes kuuekümne peale.
Mõned valitsused püüavad oma riiki ülejäänud maailmast eraldada ning kardavad interneti avatud loomust seega eriti. Teised pidurdavad selle arengut või sulgevad sellele aeg-ajalt ligipääsu (või aeglustavad seda).
Osad ahistavad ja arreteerivad isegi ajaveebi pidajaid ja netiaktiviste. Hetkel kannab vanglakaristust ligi 120 blogijat, küberdissidenti ja teist sarnast "pahategijat", teatab PR. Neist 72 on Hiina kodanikud, aga kurjalt suhtuvad neti-sõnavabadusse ka näiteks Vietnam ja Iraan.
Piirideta Reporterite Järelvalve-nimekirjas on hetkel näiteks Türgi ja Venemaa. Kremli esindajad Venemaal on arreteerinud ja taga kiusanud blogijaid ning tsenseerinud äärmuslikuks nimetatud veebisaite. Türgis on blokeeritud saite, mille teemadeks armee, kurdid, armeenlased jm. Demokraatlikest riikidest teevad hetkel muret Austraalia (püüavad hakata internetile filtreid seadma) ja Lõuna-Korea (liiga palju piiranguid netikasutajatele).
Autoritaarsetes riikides on tavapärased prindi- ja telemeedia üldiselt valitsuse kontrolli all, et ideid ja informatsiooni ei saaks vabalt vahetada. Internetti ei saa aga kergelt kontrollida, nii et see kujutab väljapääsu represseeritud tsiviilühiskondadele, mis tahavad areneda.
Paljud rõhutud netikasutajad leiavad aga tõhusaid võimalusi piirangutest möödahiilimiseks (dekrüpteerimisvahendid, proksid jm) ja nendega võitlemiseks (kollektiivne vastupanuliikumine). PR usub siin paremasse tulevikku.
Alles mõne päeva eest kuulsime uudist, et n-ö vabadest riikidest ka Uus-Meremaa valitsus on 1. veebruarist teatud internetifiltrid paika seadnud, mida hoiavad käigus teenusepakkujad Maxnet ja Watchdog. Asjaosalised suutsid seda praeguseni salajas hoida.
See on siiski üsna healoomuline, teenusepakkujatele vabatahtlik (kliendid olla sellest teadlikud) ja loetleb saite, mis sisaldavad pilte laste seksuaalsest väärkohtlemisest. Austraalia uus netifilter on aga palju karmim, umbes samal tasemel Saudi-Araabia omaga. Juriidilisest vaatenurgast on probleem ainult see, et nimekirja hoitakse salajas.
