Nutikellade ja aktiivsusmonitoride tootja Fitbit tõi hiljuti Eesti turule lausa kolm uut randmeseadet, võtame neist esimesena arvustada kalleima ja targima Fitbit Sense.

Olgu kohe ära öeldud, et tegemist on minu hinnangul hästi valitud seguga spordikellast, nutikellast ja aktiivsusmonitorist - igaühelt on midagi selles kellas olemas ja päris täpselt ei oskagi seda klassifitseerida. Seega nimetad teda lihtsalt nutikaks tervisekellaks.

Mõõdetavaid spordialasid liiga palju tõesti sellel kellal ei ole - veidi üle 10 -, aga kõik põhiline on olemas: jooks, rattasõit, matkamine, tennis ja mõned spordisaali trenažöörid. Ka kõik põhiline saab ära mõõdetud, aga mitte ka üks gramm rohkem.

Testisin kella näiteks Paunküla järvede vahel matkates. Kõik kohustusliku tegi seade ära: vahemaa, tempo muutus, pulsi jälgimine, asutud sammud, tõusud ja kulutatud kalorid.

GPS on kellal peal ja pärast suurt pusimist leidsin mobiiliäpist lõpuks üles ka kaardi, kus ma õigupoolest liikusin - väga kerge sinna tõesti jõuda ei olnud, konkurentide äppidega harjununa nõuab see omajagu harjutamist.

Millest ma aga matkates võrreldes nii mõnegi teise spordikellaga puudust tundsin, oli vast reaalajas kaardil enda nägemise vaade. Või miks mitte ka alguspunkti tagasi jõudmise suunised. Kui juba GPS peal on, siis miks mitte sellest kõik kasuliku välja pigistada. Miks mitte ka sammude pikkus ja selle muutus ära mõõta?

Kui ma täna hommikul aga spordisaali sõudeergomeetrit tõmbama läksin, siis polnud sellel kellal pakkuda ühtegi lahendust, millega seda rutiini mõõta, ka mobiiliäpist ei saanud sinna spordialasid juurde lisada. Oli vaid üldine füüsilise treening. Eile õhtul mängisin sulgpalli - vastavat spordiala Sensel ei mõõda, seega lugas ta selle automaatselt aeroobikaks. Millest on kahju.

Seega sportimise osa kokkuvõte: tagantjärele saad vaadata, kus sa liikusid, kui kiiresti liikusid, kui palju kaloreid sa põletasid, milline oli seejuures su pulsinäit ja veidi ka muud infot - näiteks sammude arvu. Ei midagi suurepärast, aga baasinfo saab kätte.

Jätkuvalt sümpaatne on seejuures kella disain - tundub sobivat nii meestele kui naistele - üsna sarnane Versa 2-le. Materjalidest kasutuses nii alumiinium, roostevaba teras kui muidugi plast ja silikoon käerihmade tarvis (neid on kahes pikkuses).

Seadme värviline ja puutetundlik AMOLED ekraan mõõtmetega 40x40 mm (resolutsioon 336x336 mm) on kahtlematult selle kella üks tugevustest. Mustad ääred võtavad siiski veel päris suure osas kella pinnast. Mõningast koostööst keeldumist tuvastasid vaid selle äratamisel randmepöörde abil - selle anduri võiks Fitbot mõnevõrra tundlikumaks muuta. Nagu ka loogika selles osas, mis juhtudel ja kuhu viib kella vasakul küljel olev intuitiivne juhtnupp - see peaks viima alati kellaajaga avavaatesse (mitte samm tagasi, nagu varasematel mudelitel), aga ei tee seda sugugi mitte alati.

Fitbiti kauaaegsed kasutajad kiidavad, et rihma vahetamine peaks olema nüüd oluliselt lihtsamaks muudetud.

Mis puutub akusse, siis tootja teatel peaks see vastu pidama ligi kuus ööpäeva. Mina sain aktiivse kasutuse järel tulemuseks neli päeva, enne kui kell teatas, et aku hakkab tühjaks saama.

Kella laadimine ise ei ole juhtmevaba. Ei ole ka mingi standardpistikuga. Sarnaselt mitmetele teisele tootjale on Fitbit leiutanud oma kella jaoks ainuomase magnetiga laadimiskaabli, mis tähendab, et kui see maha jääb ja aku tühjeneb, siis ... nägemist! Õnneks on esimesed tootjad hakanud juba tegema standardse juhtmevaba laadimisega haakuvad kellasid ja loodetavasti areneb ka Fitbit kunagi sellele tasemele.

Sarnaselt paljude teiste tervisekelladega võimaldab ka Fitbit Sense mõõta inimeste stressi, une kvaliteeti, pulssi, vere hapnikusisaldust (SpO2). Neist esimest mitte tavapäraselt südamelöökide vahet vaid EDA-nimelise sensoriga nahka uurides. Mõõtmiseks tuleb EDA rakenduste nimekirjas avada ja katta kella ekraan teise käega. Sellisesse asendisse tuleb jääda kaheks minutiks ja siis on tulemus käes.

Kell annab aeg-ajalt ka soovitusi liigutamiseks, kui inimene on liiga kauaks end istuma unustanud. Loomulikult annab ta Fitbiti mobiiliäpi vahendusel teada mobiilirakenduste märguannetest - märguannete vibreerimise ja heli tugevust saab seejuures muuta. Seadme sees on 4GB mälu muusika salvestamiseks. Olemas on mikrofon, nii et läbi kella saab soovi korral ka telefonikõnesid pidada.

Selgelt nutikellale viitav omadus on NFC ja makseäpp - selle abil saab viipemaksta sisuliselt kõigis Eesti poodides, kui oma pangakaart kellaga ära siduda. Kui seadistus tehtud, tuleks Fitbiti ellaga maksmiseks hoida all nutikella keskset tegevusnuppu või menüüd, puudutada rahakoti (Wallet) ikooni, valida sobiv kaart ja kella makseterminali kohal hoida. Maksmine on turvaline, sest iga ostutehingu korral kasutatakse kellaga seotud numbrit ja kordumatut tehingukoodi. Samuti ei salvestata kaardi andmeid sinu seadmesse, teenusepakkuja serveritesse ega edastata kaupmeestele.

Fitbit Sense on ka veekindel - kuni 50 meetri sügavuseni.

Maksab seade praegu Eesti ligi 330 eurot ja saadaval on nii valge kui must versioon.