Kas virtuaalraha igale kodanikule jagamine aitab tõesti Islandi majanduse jalule?

 (34)
Auroracoini sümbol, ruunitäht F. auroracoin.org
Auroracoini sümbol, ruunitäht F. auroracoin.org

Bitcoinist räägivad praegu kõik, kuigi tegemist on interneti kaudu jagatava virtuaalrahaga, mille üle pole õigupoolest kellelgi kontrolli. Nüüd üritatakse Islandi majandusse aga süstida igale kodanikule jagatavat virtuaalraha - auroracoin'i. Kahtlust küll tekitab see, et algatuse taga paistab olevat Panamas kirja pandud riiulifirma.

Virmalised, ehk aurora borealis on Põhjala sümboliks ja nendelt on võetud siis ka nimi uuele virtuaalrahale, mis üritab leida sama suurt rakendust kui (kuri)kuulus eeskuju bitcoin ja selle variant litecoin. Samas pole maailmas kadunud ka kahtlused bitcoini teemadel. Kas tegemist on ikka tõeliselt maksevõimelise rahaga?

Idee igale islandlasele auroracoine arve peale maksta tuli "ettevõtja Baldur Odinssonilt," kes tegi ettepaneku maksta 330 000 kodanikule keskmiselt 31,8 auroracoini, kokku 10,5 miljonit, mille eest võiks siis olla võimalik ka midagi osta. Kuupäev, millal see süsteem käima võiks minna, on 24. märts. Sellega üritataks tugevdada Islandi krooni, mis teatavasti elas läbi ränga krahhi 2008. aasta lõpus. Probleemiks on küll see, et Baldur Odinssoni nimelist isikut ei ole olemas ning firma, mille esindajana ta esineb, on registreeritud Panamas ja seega täiesti läbipaistmatu taustaga.

Idee väärtust see küll ei kahanda.

auroracoin.org
Seotud lood:

Bitcoine on võimalik interneti teel juurde "kaevandada" või muul moel teenida, ja nendega on võimalik internetis ka teatud asjade eest maksta, kuigi keegi nende üle kontrolli ei oma, ja kui sul peaks näiteks arvuti katki minema, on ka kõik su bitcoinid igaveseks kadunud.

Auroracoin on rajatud sisuliselt samale mudelile. Kas ta suveniirrahast ka tegelikult maksejõuliseks valuutaks muutub, selgub märtsi lõpus.

Internetiäri ajastul kujutavad virtuaalrahad (või näiteks mitmesugused boonuspunktide süsteemid) uut võimalust raha turule paisata, ehk sisuliselt trükimasinate käivitamist tegeliku majanduse elavdamise asemel. Samas, kuna kaasaegsetes riikides ligemale kaks kolmandikku töökohtadest asub just teenindavas sektoris, siis tarbimise  (ka internetitarbimise) suurendamine on vältimatu eeldus töökohtade sünniks. Sellele loogikale rajasid ka Jaapan ja Austraalia oma papipildumise (cash splash) kampaaniad 2009. aasta finantskriisis.

Islandi majandusime 2000. aastatel oli rajatud sellele, et kõrgete intressidega meelitati mandrieurooplasi Islandi pankadesse raha talletama, kuid ühel hetkel ei jaksanud Islandi ühiskond enam sellist pangandust ülal pidada ja järgnes krahh. Auroracoinide süsteem on vaid uus süsteem, kus uut raha tekitatakse ilma tagatiseta. Järgmine küsimus tekib muidugi siis kui inimesed tahavad virtuaalraha tegelikeks islandi kroonideks ümber vahetada.

Vahetuskurss, selles on küsimus.