Kas uus kõvaketaste vorming saadab Windows XP pensionile?

Windows 7 on leidnud maailmas sooja vastuvõtu, aga paljud PC-kasutajad on siiani truud Windows XP-le ja jätsid Vista üldse vahele. Kõvakettaid tabas aga suurim vorminguvahetus kolmekümne aasta jooksul, mis ähvardab XP ajaloo prügikasti saata.

2011. aasta alguses peaks kõik uued kõvakettad hakkama kasutama arenenud vormingut, mis vahetab senise andmetalletamise süsteemi uue vastu.

Tootjad vajavad inglisekeelse lühendi järgi 4K-süsteemi suuremate kõvaketaste loomiseks, mis nõuaks samas vähem energiat ja oleks töökindlamad.

Andmeruum kõvaketastel on juba DOS-opsüsteemi ajast vormindatud 512 baidi suurusteks plokkideks. See muutus üldlevinuks IBMi tõttu, mis kasutas seda flopiketaste jaoks. Taoline vorming oli väga sobiv mõne megabaidi suurustele andmekandjatele, aga on praegusel ajal jäänud progressile jalgu, mil inimesed kasutavad juba isegi terabaidiseid kettaid.

Probleem on raisatud pinnas. Igal 512baidisel sektoril on marker, mis näitab selle algust, ja veaparanduse koodidele eraldatud ala. Iga sektori vahel on lisaks väike tühimik. Mida suuremad kettad, seda rohkem kirjeldatud põhjustel täiesti normaalset andmeruumi kaotsi läheb.

4K-vorming tähendaks, et sektorid oleks umbes kaheksa korda suuremad ja kõvakettalt kaoks seega kaheksa korda vähem ruumi, aga kettad saaks lisaks igale plokile kaks korda rohkem veaparandusruumi anda. See on väidetavalt 7-11 protsenti tõhusam lahendus.

Rahvusvahelise erialaühenduse Idema (International Disk Drive Equipment and Materials Association) liikmed on nõustunud 2011. aasta jaanuaris uuele süsteemile üle minema. Tavakasutajate harimine tulevase muutuse suhtes on samuti alanud.

Windows XP ilmus enne uues vormingus kokkuleppimist, nii et seda ei saa 512baidiselt lahenduselt ära "meelitada". Küll oskavad 4K-süsteemiga ümber käia viimased Windowsid (Vista, 7), uuemad Mac OS X-id (Tiger, Leopard, Snow Leopard) ja 2.6.31 Linuxi kernel.

Uue ajastu kõvakettad suudavad tänu spetsrakendustele Windows XP-d järele aidata, teeseldes, et põhinevad endiselt 512baidistel sektoritel. Andmete lugemisel ei peaks vahe olema märgatav, aga teatud olukordades mõjutab nende kirjutamine kõvaketta jõudlust kuni 10%. Kettad kirjutavad andmeid mõnel juhul kahes osas ja viie millisekundilise viivitusega.