Kerakala pole eriti osav ujuja. Ohtu sattudes püüavad kalad vaenlast hirmutada end vee ja õhu abil kiirelt suuremaks, pallikujuliseks "pumbates". Kalade mürgiallika kohta on erinevaid teooriaid, aga üldiselt arvatakse, et kerakala seedekulglas elutsevad bakterid toodavad mürgist neurotoksiini, mis ta tervenisti pintslisse pistja tappa võib. Liigiti mürgisus erineb. Napimas koguses mürki leidub ka kala pealispinnal.

Kolm aastat tagasi kasutas BBC dokfilm "Dolphins - Spy in the Pod" varjatud kaameraid, et delfiinide käitumist filmida. Muuhulgas nähti nii seda, kuidas noored delfiinid kerakalu näsisid ja lisaks veel sedagi, kuidas loomad kerakala parveliikmete vahel edasi andsid. Seda teguviisi võrdles filmitegija John Downer kanepipläru üksteisele edasi andvate hipidega.

Jaanuaris pildistas Murdochi ülikooli doktorant Krista Nicholson mullu mais sündinud delfiini nimega Huubster Perthi kandis Austraalia ranniku lähedal Leschenaulti lahes midagi sarnast tegemas. Huubster oli kerakalaga nii ametis, et jäi ülejäänud delfiinidest sootuks maha, kui nood avaookeani poole edasi ujusid. Nicholson nägi Huubsterit neli päeva hiljemgi kerakalaga möllamas ning ütles, et sarnast käitumist on täheldatud paljudes Austraalia randades, aga mingit teadusuuringut selle käitumise kohta valminud pole.

Lisaks pole kindel seegi, kas delfiine üldse huvitab kerakalamürk või meeldib neile lihtsalt see, et iga kord pärast kerakala hammustamist see ennast ümmarguseks palliks täis puhub. Delfiinid on väga uudishimulikud ja mängualtid, nii et nende jaoks võib viimasest täitsa piisata, et pikka aega köidetud olla. Teisalt on aga täheldatud, et mõnikord on delfiinid pärast kerakalade hammustamist ebatavaliselt käitunud, hüpates väga kõrgele veest välja, ent Nicholson ütleb, et pole kindel, kas delfiinid teevad seda seepärast, et nad on kalamürgi uimas või on see lihtsalt osa mängust.

Ent kindel on, et kerakalu delfiinid ei söö. Neid pole kunagi leitud delfiinide seedetraktist ja delfiine pole ka neid söömas nähtud. Kerakalade jaoks tähendab tumedaim stsenaarium seda, et delfiin hammustab kalalt saba küljest ära, ent üldiselt ujuvad nad pärast delfiinide mängukanniks olemist ja korduvalt enda täispuhumist elusana, ehkki räsituna minema.