1991. aasta kevadel avaldasid Minnesota ülikooli teadlased dokumendilevitusprotokolli nimega Gopher. Too süsteem oli äärmiselt hierarhilise, väga korrastatud ja absoluutselt tekstipõhise ülesehitusega, meenutab How-To Geek.

See tegi Gopherist ideaalse töövahendi teadlastele ja kasutajatele, kellel oli vaja kiiret ja lihtsat juurdepääsu teistes arvutites asuvatele dokumentidele tingimustes, kus ühenduste kiirus oli üsna piiratud ning terminalid töötasid sageli ainult tekstrežiimis

Gopheri võtsid kiiresti kasutusse kõikvõimalikud uurimislaborid ja ülikoolid kogu maailmas, mistõttu kasutati seda lühikese perioodi vältel 1990ndate algupoolel elektrooniliste dokumentide poole pöördumiseks sagedamini kui toona alles lapsekingades WWW-d ja selle aluseks olev hüperteksti siirdeprotokolli HTTP.

Veebi kiire kasv ja Minnesota ülikooli otsus hakata Gopheri serveritarkvara pruukimise eest litsentsitasusid kasseerima kahandasid Gopheri kasutajate hulka drastiliselt.

1990. aastate lõpuks oli Gopherit jooksutavate serverite võrgustik stagneerunud ning HTTP-põhine dokumendiotsing ja -pöördus kujunenud küber-dokumendilevi globaalseks standardiks.

Ehkki võidujooksus nüüdisveebiga jäi Gopher vaieldamatult alla, on tänapäevalgi võrku ühendatud sadu Gopheri-servereid ning mittetulunduslik algatus The Overbite Project tegeleb Gopheri-põhise süsteemi säilitamise ja laiendamisega.