Kas interneti kiirus sõltub aastaajast?

Cisco insenerid püstitasid hüpoteesi, et kuna vastktraatide juhtivus sõltub temperatuurist, peaks see ka mõjutama võrkude ribalaiust. Pealegi sedastab Wiedemann-Franzi seadus, et metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõustes väheneb.

Kuna enamik maailma kaableid asub põhjapoolkeral, siis peaks kuumadel suvekuudel internetikiirus ka ülalpool ekvaatorit teoreetiliselt langema.

Cisco juhi Doug Websteri sõnul nii aga ei juhtu. “Infrastruktuur on ehitatud nii, et temperatuurikõikumised seda ei mõjuta,” vahendab Websteri sõnu Wired.

Cisco jälgib regulaarselt 15 — 20 maailma suurima internetiteenuse pakkuja võrke ja ettevõtte andmetest selgub, et bitid vuhavad kõige kiiremini juunis, juulis ja augustis ehk kõige soojematel kuudel.

Kuidas on võimalik, et internet toimib vastupidiselt füüsikaseadustele? Websteril on järgmine seletus: internet käib suvel kiiremini, sest suurem osa inimestest naudib õues ilusat ilma. Tõde on nimelt selles, et liikluse maht avaldab internetikiirusele suuremat mõju kui ilm.

Seega võib öelda, et allalaadimine on kõige hõlpsam juulis, kuid 2008. aasta juulis liikus võrgus 56 protsenti vähem bitte kui sama aasta septembris.

Samuti võiks järeldada, et kõige aeglasemad internetikuud on kõige pimedamal: jaanuar ja veebruar. Kuid taaskord räägivad numbrid teist keelt — kõige rohkem venib internetiliiklus septembris. Miks see nii on, Webster seletada ei oska.

Küll aga on fenomenile seletus Harvardi majadusteadlasel Jeffrey Miron’il, kelle sõnul on majanduslik tootlus kõige suurem sügisel pärast puhkusi. Seega on mõistetav, miks internetikiirus langeb, kui inimesed puhanuna tööl ja internetil sarvist haaravad.