Minul tekkis küsimus, kas oht on reaalnem ja kas meie, tavakasutajad, peaksime valvel olema või on jälle tehtud sääsest elevant ning olukord pole tegelikult sugugi hull?

Selle aasta aprillis teatas Facebook, et FB ametlikust rakendusest kaob kiirsõnumite funktsioon ja seepärast tuleb kasutajatel, kes kiirsõnumite funktsiooni kasutada soovivad, alla laadida eraldi FB Messenger, kirjutab ajaveeb The Technorat.

Kiirsõnumite rakendus on olnud iOS-i ning Androidi rakendustepoes juba aastaid kättesaadav ning sellel on juba praeguse hetkega üle 200 miljoni aktiivse kasutaja.

Lisaks traditsioonilisele kiirsõnumite vahetusele võimaldab antud rakendus teha videokõnesid, helistada, saata videosid, pilte ning audiofaile. Pealtnäha ju lahe ja funktsionaalne rakendus, miks siis nii paljud kasutajad selle rakenduse vastu on?

Asi on FB Messengeri rakenduse poolt nõutud õigustes, mida on mõningate kasutajate arvates üleliia palju.

Mida tähendavad õigused?

Enne kui asume lahkama Messengeri rakenduse õigusi, tuleb endale selgeks teha, mida õigused kõige üldisemas plaanis tähendavad ja mida nad teevad.

Iga rakendus tahab kasutaja seadmes toimimiseks teatud õigusi. Näiteks kaamerarakendus tahab ligipääsu seadme kaamerale, sõnumirakendus tahab saada andmeid telefoniraamatust, e-posti klient vajab toimimiseks internetiühendust jne.

Androidi platvormil tuleb kasutajal enne rakenduse allalaadimist anda rakendusele teatud hulgal õigusi. Kasutaja kas annab loa rakendusele kasutada kõiki nõutud funktsioone seadmes või siis ei paigalda rakendust üldse. Vahepealset varianti pole antud.

iOS-il on lubade ja õigustega lood natuke paremad. Rakenduse allalaadimisel ei küsita kasutajalt mingisuguseid õigusi. Seda tehakse vaid siis, kui rakendus tahab ligipääsu mõnele funktsioonile, näiteks kui kiirsõnumi-rakendus tahab ligipääsu galeriile.

Kui kasutaja ei taha anda äppile sellist vabadust, võib ta vabalt "ei" öelda. Äpp jätkab oma tööd, nii et ta ei puutu enam üht või teist funktsiooni või faili.

Igatahes, rakenduse õigused pole iseenesest halvad. Õigupoolest on need tegelikult isegi kasulikud, kuna on loodud seadme ja kasutajate andmete kaitseks.

Kuid rakenduse funktsioonid ja selle nõutavad õigused peaksid olema kooskõlas. Kui kaardirakendus nõuab ligipääsu GPS-i moodulile, siis pole selles midagi kahtlast. Ilma GPSita ei saa rakendus seadme asukohta määrata. Kahtlust peaks äratama taskulambi-rakendus, mis küsib ligipääsu näiteks kontaktidele või galeriile.