Karm tõde: miks internet on pabermeediast parem
Inimesed polegi tahtnud uudiste eest maksta
Vana kooli meedia esindajatele tundub netisaidi sisu eest raha küsimine täiesti normaalne mõte. Inimesed ostavad endiselt ajalehti ja maksavad televaatamise eest, nii et nad peaks tahtma sama asja eest netis maksta, eks?
Inimesed ostavad ajalehti tegelikult põhjusel, et need koguvad vajaliku info kokku. Jah, nad loevad uudiseid, aga nad tahavad sinna kõrvale ka ilmateadet, sporditulemusi, reklaame jne. Pealegi saab seda vihma käes pea kohal hoida!
Netipaigad ületavad paraku praeguseks kõik, mida üks väljaanne pakkuda suudaks. Craigslist on (vähemalt ameeriklastele) erakuulutuste avaldamiseks palju mõtekam kui ajalehed, ilmateated on kõikjal, aktsiahinnamuutused värskenevad nagu võluväel, sporditulemusi saab telefonist vaadata, jne. Küsida sellise info eest kasvõi dollar päevas tundub liig, sest korraga on selgunud karm tõde: inimesed polegi tahtnud uudiste eest maksta. Nad tahtsid lihtsalt päevase infovajaduse ühes kohas rahuldada. Veebis on selleks üheks paigaks meie brauser.
Raha küsimisega info ära peita mõjub nõmedalt
Paljud uudiseorganisatsioonid leiavad endiselt, ja ekslikult, et paywallid ehk maksuseinad on okei. Kui olete jõudnud huvitava artiklini ja loost on ainult jupp näha, millega kaasneb pakkumine maksta selliste lugude lugemise eest 5 dollarit nädalas, liigub enamik saidilt lihtsalt minema. Inimesed on aastate jooksul juba harjunud infot vabalt vahetama.
Maksuseinad rikuvad veebi fundamentaalset tööreeglit. Inimestel pole mõtet lugudele linkida, neist ajaveebis kirjutada, Twitters säutsuda või neid Facebookis jagada, kui neid ei saa täielikult lugeda. See on nagu baaris jutu alustamine filmist, mida keegi pole näinud.
On tõsi, et uudiste jaoks toimiva ärimudeli loomine on väga raske. Keegi pole päris kindel, kuidas seda teha. Aga veebi fundamentaalse tööreegli rikkumine pole korralik lahendus.
Veeb vajab uusi lahendusi, mitte prindilahenduste digikoopiaid
Unustame maksuseinad ja muu sarnase - las inimesed maksavad ajalehtede kenade läikivate digivariantide eest, jah? Ei. Üks näide, miks mitte.
Suur Kanada ajaleht The Globe and Mail pakub 20 dollariga kuus iPadile sobivat ajalehe digivarianti. Mida see annab? Ajalehe täpse digikoopia. Müstiline, miks keegi peaks tahtma selle eest 20 dollarit maksta, kui ta võib avada netilehitseja ja lugeda ajalehe veebisaiti tasuta.
Vanadel meediafirmadel on aeg õppida, et inimestele tuleb pakkuda midagi uut ja põnevat, mitte glorifitseeritud PDFisid. Võtke Wired-ajakirja iPadi rakendus. See pole ideaalne, aga teeb vähemalt asju, mida printmeedia ei suuda. Asi pole selles, kuidas ajaleht või -kiri digitaalseks teha. Küsimus on uutes vormides, millega tänase tehnoloogia tohutut potentsiaali ära kasutada.
Piraatlus annab parema kasutajakogemuse
Piraatlus annab parema kasutajakogemuse? Sulatõsi. Esiteks on kadunud kohmakad autorikaitsesüsteemid: lae oma lemmikfilmist MKV või AVI alla ning võid selle kõikjale kaasa võtta ja sellega kõike teha: voogedasta telerisse, kopeeri mugavalt ja kiiresti teise arvutisse jm.
Teiseks, teil õnnestub seaduslikult näiteks paari dollariga osta sarja "Mad Meni" kõrglahutusega episood, aga BitTorrentis on samal ajal palju kõrgema kvaliteediga tasuta variant. Piraatlus on vale, nõustume, kuid miks on tasulised valikud madalama kvaliteediga? Kas see pole väheke kreisi?
Me ei kiida piraatlust heaks. Aga turul kehtib seadus, et parem toode võidab. Kui teid edestavad oma keldris töötavad asjaarmastajad, on ju selge, et keskendute valedele asjadele, st kraami kaitsmisele, kuigi peaks seda hoopis ahvatlevamaks muutma. Kui tahate veebiajastul püsida konkurentsis, peate kasutama vana põhimõtet: andke inimestele, mida nad tahavad.
Failivahetus ja piraatlus ei mõju müügile alati halvasti
Nn vana meedia esindajad armastavad rõhutada, kuidas piraatlus vähendab nende sissetulekuid. Objektiivseid arve on raske leida, aga üks on selge - piraatfaili koopia ei tähenda automaatselt kadumaläinud müüginumbrit. Kui inimene laeb alla filmi või muusikaalbumi, ei tähenda see, et nad oleks selle kindlasti ostnud või laenutanud.
Paljud albumid ja filmid saavad failivahetusvõrkude toel isegi müügile hoogu juurde, näiteks "X-Men Origins: Wolverine".
Piraatlusel on muidugi ka negatiivseid mõjusid, aga piraatide kohtusse vedamisele kulutatud raha võiks kulutada edukamalt, kui otsida kraami turustamiseks-levitamiseks uusi mooduseid.
"Uus meedia" vajabki uut
Vana meedia esindajate väljakutse põhineb tõsiasjal, et internet pole lihtsalt uus meediavorm nagu trükiajakirjandus või televisioon - see on täiesti uus vorm, millega kaasneb rida uusi eeldusi. Asi pole ainult kiiruses-mugavuses, vaid ka selles, et veeb muudab põhjapanevalt seda, kuidas meie kultuur suhtub infosse, meediasse ja nende vahetusse.
Lihtsalt loorberitel puhata või püüda minevikulahendusi kopeerida ei vii kuhugi. Ärge püüdke muuta, kuidas inimesed on õppinud netis käituma (linkimine, jagamine jm) - hakake kohanduma sellele, mida kliendid tahavad!
