Kantavad nutividinad: aktiivsusmonitor ja nutikell – mis, kellele ja milleks?

 (5)
Kantavad nutividinad: aktiivsusmonitor ja nutikell – mis, kellele ja milleks?
Huwaei tippjuht Richard Yu näitab Huawei Watchi (Foto: REUTERS)

Kantavad nutividinad (wearables) võib liigitada kahte suuremasse rühma – nutikad aktiivsusmonitorid ja nutikellad.

Siin räägime ennekõike sellistest nutikatest aktiivsusmonitoridest ja nutikelladest, mis ühel või teisel viisil ühilduvad nutitelefonidega või suudavad kasutada mobiilside-teenuseid (ka mobiilset internetti) lausa iseseisvalt, kirjutab Digitark.ee.

Aktiivsusmonitor jälgib su tervist ja liikumist

Aktiivsusmonitor on randmele või vööle kinnitatav väike seade, mis suudab kokku lugeda päeva jooksul astutud sammud, hinnata une kvaliteeti (registreerides liigutusi une ajal), teavitab ühildatud mobiiltelefonile saabuvast kõnest, sõnumist vms märguandest.

Osadel aktiivsusmonitoridest on väike ekraan, mis näitab kasutajale kohe soovitud informatsiooni nagu sammud, siseneva kõne numbrit, kas saabunud on sõnum, e-kiri või hoopis mõne uudisvoo-teavitus.

Mõned aktiivsusmonitorid suudavad ühilduda ka pulsivööga, et nt jooksmise ajal kuvada südame löögisagedust (Garmini VivoSmart, Polar Loop jt).

Nagu mainitud, siis selles artiklis kirjeldatud aktiivsusmonitorid on ühildatud nutitelefoniga Bluetooth-ühenduse abil.

Aktiivsusmonitori koostöö nutitelefoniga on oluline

Seotud lood:

Olenevalt aktiivsusmonitori võimalustest on see nutitelefoniga pidevas ühenduses või tuleb ühendus ise seadmete vahel luua, et kogutud andmed jõuaksid nutitelefoni.

Aktiivsusmonitori ja nutitelefoni omavaheliseks ühendamiseks on vaja nutitelefoni laadida ka vastav rakendus, mis on saadaval äpipoodides (Google'i Play Store, Apple'i App Store, Microsoft Store).

Seega on aktiivsusmonitori valikul oluline, millise operatsioonisüsteemiga nutitelefoni kasutad ning et see toetaks vastavat operatsioonisüsteemi – vastav info on tootjate poolt alati välja toodud.

Nutikellad ühenduvad internetti

Nutikellade hulka kuuluvad elektroonilised kellad, mis lisaks aja näitamisele suudavad suhelda ka nutitelefoniga (ning selle suhtluse tulemusel kuvavad erinevaid telefonile saabunud teavitusi) või juhtida erinevaid telefonis olevaid rakendusi.

Nutikellad toimivad ka iseseisvalt ja suudavad ise mobiilikõnele vastata, helistada ja kasutada mobiilset internetti.

See tähendab, et kell ei pea olema nutitelefoniga ühendatud ning lisaks võimaldavad osad neist talletada sportlike tegevuste infot, sh GPSiga salvestatud rajad, kiirus jne.

Foto: tootja

Info kõnedest, meilidest ja liikumisest randmel

Üks peamisi eeliseid on see, et nutikellad ja aktiivsusmonitorid annavad märku telefonile saabunud teavitusest (SMS, e-kiri) ja saabuvast kõnest.

Tänu sellele saan oma telefoni helina ja teavitused määrata hääletuks, nii et telefoni helin ei häiri ümbritsevaid.

Lisaks suudavad nad kõik reeglina talletada minu päevast liikumist – sammuloendur koos ligikaudse läbitud vahemaaga.

Mugav on juhtida ka muusikamängijat, kas siis kella laaditud muusika kuulamisel või telefonis oleva muusika mängimisel.

Osad GPS-võimekusega nutikellad suudavad iseseisvalt käituda “spordikellana”, ilma telefoniga ühenduses olemata, salvestades kiiruse, läbitud vahemaa. See eeldab aga spetsiaalse rakenduse olemasolu, mida ei pruugi veel rakendustepoes saadaval olla.

Spordisõpradele – pulsivööga sidumine veel ei toimi

Sportimise puhul on miinus isegi iseseisva spordikellana toimimisel see, et nutikellaga ei ole võimalik siduda pulsivööd.

Kahjuks ei suuda hetkel nutikelladesse (mitte spordikelladesse) sisseehitatud randmelt pulsilugejad aktiivse sportimise ajal näidata õigeid näite (puudutab hetkel Android Wear OS-il põhinevaid nutikellasid).

SIM-kaardi ja Bluetooth-ühendusega nutikellad

Huvitav lähenemine on SIM-kaardi pesa ning mobiilse kõne ja andmeside võimekusega nutikellad.

Erinevatelt Hiina tootjatelt pakutakse internetiavarustes päris laia valikut nutikelladest, kuhu peaks olema võimalik SIM-kaart sisse pista. Oleme neist mõnda proovinud ning kahjuks jätab nende töökindlus ja toimimise loogika soovida.

Loe veel

Hea lahendusega on välja tulnud Samsung nutikella Gear S näol, mis näiteks nutitelefoniga Bluetooth-ühenduses olles lülitab mobiilside välja ning kasutab telefoni vahelülina kõnede ja internetiteenuste haldamisel.

Kui aga ühendus telefoniga katkeb ja kellas on aktiivne SIM-kaart, lülitub sisse kella mobiilside osa ning kellaga on võimalik teha kõnesid, saata SMSe ja saada osa ka 3G internetist.

Nüüd oleme dilemma ees – selleks, et kasutada Gear S-i iseseisvalt, tuleb sinna sisestada SIM-kaart, mis reeglina tähendab aga teist telefoninumbrit.

Siinkohal on aga nutikaks lahenduseks teenus TwinSIM, mis lubab sama numbriga teist SIM-kaarti. Võimaluseks on ka teise numbriga SIM-kaardi puhul kasutada tingimuslike suunamiste teenuseid, et oma põhinumbrile saabuvad kõned kätte saada.

Nutikellade nõrkus – aku vastupidavus

Nutikellade nõrk koht on hetkel aku vastupidavus. Enamikel puuteekraaniga nutikelladest peab aku vastu kõige rohkem 2 ööpäeva.

Selles vallas on hetkel eelis nn e-tindi (e-ink) ekraaniga nutikelladel nagu Pebble või Sony SWR30.

Toodete piirid hägustuvad

Foto: tootja

Nutitelefonidele omaseid funktsioone hakkavad tasapisi oma toodetesse lisama traditsioonilised spordikellade tootjad nagu Garmin, Suunto ja Polar.

Kõige kaugemale neist on jõudnud Garmin, kelle aktiivsusmonitor Vivosmart ja spordikell ForeRunner 920 kuvavad telefonile saabuvaid kõnesid ja teavitusi.

Samuti on tekkinud Garminil mobiilirakenduse sisse oma nn rakendusepood Garmin Connect, kust saab tellida lisavõimalusi nagu WatchFace.

Võime öelda, et nutikella ja spordikellade vaheline piir hakkab samuti hägustuma, nagu juhtus mõnda aega tagasi tahvel- ja sülearvutiga.

Nii aktiivsusmonitorid kui ka nutikellad pakuvad aga tänasel päeva juba väga rikastavad digikogemust.

Target