Üldiselt avastati, et iga Malware'i tarkvara kasutava Maci seadme kohta on ohte veebis rohkem. Keskmiselt tuvastati ühel Macil 11 ohu avastamist, Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajatel aga keskmiselt umbes kuus ohtu. Viirusetõrjetarkvara ütleb, et on tõenäoline, et osa ohtude hulgast suurenes seetõttu, et üha enam Maci kasutajaid kasutab nende tarkvara.

See ei saa olla aga ainus põhjendus. Võrreldes eelmise aastaga on numbrid kasvanud uskumatul määral - koguni 400 protsenti. Malwarebytesi raportis kirjutatakse, et selle taga on suure tõenäosusega see, et Mac on oma turuosa jõudsalt kasvatanud ning seetõttu on just seda operatsioonisüsteemi kasutavad seadmed hakanud küberkurjategijatele huvi pakkuma.

Raportis kirjutatakse lisaks, et Windowsit ja Maci puudutavad ohud on oma olemuselt väga erinevad. Kui esimese puhul on jätkuvalt kõige tavalisemaks traditsiooniline pahavara, mis näiteks üritab varastada kasutaja infot, siis Macidel on kõige levinumateks ohtudeks hoopis reklaame näitav pahavara, mis tihti võib muuta ka näiteks kasutaja veebibrauseri avalehte ja lisaprogrammid, mis väidavad, et muudavad arvuti toimimist paremaks, kuid tegelikult midagi ei tee (nt MacKeeper ja MacBooster).

Rääkides aga üldisematest pahavara puudutavatest trendidest, siis ettevõtte tegevjuht Marcin Kleczynski toonitas, et üha enam on näha, et kurjategijad võtavad sihikule ettevõtteid, mitte tavatarbijaid. Firmasid sihtiva pahavara hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 13 protsenti. Selles on oluline roll ka lunavaral, mis võtab peale firmade sihikule ka koole, tervishoiuasutusi ja teisi avaliku sektori asutusi.

Kuidas ennast nende ohtude eest kaitsta?

Raport viitab, et suur osa pahavarast pärineb tundmatutest allikatest pärit rakenduste paigaldamisest või kahtlastele linkidele klikkimisest. Seega, selleks, et end veebis oleva pahavara eest kaitsta tasub alati hankida rakendused, videod-filmid ja mängud usaldusväärsetest allikatest, näiteks mõneks tuntud veebipoest.

Samuti tasub veebis olla alati tähelepanelik, kuna andmepüügirünnakud ja teised pettused on muutumas üha arenenumaks. Näiteks on väga lihtne jätta mulje, et e-kiri pärineb mõnelt sõbralt või mainekalt ettevõttelt. Sellised pettused on ka Eestis viimasel ajal üha enam levinud - kasutatud on näiteks SEB, Telia ja teiste firmade sümboolikat ja näilisi meiliaadresse. Seda, kas suudad andmepüügikatse läbi näha, saad testida SIIN.

Veel üheks tõsiseks probleemiks on andmelekked. Nende puhul saab tavainimene riske minimaliseerida sellega, et ei avalda oma isiklikku infot igale suvalisele veebilehele. Malwarebytes viitab aga, et oluline on ka tõhustada seadusandlust, et ettevõtetel oleks motivatsiooni andmekaitsega enam tegeleda.