Kaamera: Panasonic Lumix G1
Kabariitide vähendamisele aitab kaasa peegli eemaldamine, mistõttu on selle kaamera pildiotsija digitaalne. Ühest küljest on see problemaatiline, sest ei ole võimalik “oma silmaga” objektiivist välja kaeda. Ja kuna pildiotsija rolli täidab võrdlemisi kõrge resolutsiooniga (poolteise megapikseline) miniekraan, siis tekib aparaadil raskusi kiirelt liikuvate piltide uuendamisege.
Teisest küljest annab see üsna täpse ülevaate, mida sensor tegelikult salvestab. Lisaks pildiotsijale on G1-l veel klapina lahti käiv ning sobiliku asendisse keeratav kompaktkaameratest tuttav lisaekraan.
Fotokasti konstruktsioon põhineb Panasonicu ja Olympuse koostöös välja arendatud Micro Four Thirds süsteemil ning põhimõtteliselt sobivad sellele kõik sama tüüpi objektiivid. Vastava ülemineku korral on võimalik kasutada ka muid pilditorusid (näiteks Leicalt ja Sigmalt), kuid sellisel juhul kannatab aparaadi kompaktsus.
Väliseks ühenduseks on USB ja HDMI liidesed. Viimasel abil on võimalik salvestatud pilte FullHD (1080p) teleritel taasesitada ja kui ühendatud ekraan satub olema Panasonicu päritolu, siis on võimalik kasutada ühtset juhtimisskeemi. Salvestusmeediaks sobivad SD ja SDHC standardile vastavad mälukaardid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist on kaameraga inimesele, kellele kompaktkaamera või nagu seda rahvakeeli kutsutakse, seebikarp, hakkab kitsaks jääma, kuid peegelkaamera võib osutuda liiga keerukaks või kalliks.
G1-e tarkvara sisaldab erinevaid õppe- ja testvahendeid, mis võimaldavad kontrollida funktsioonide tulemit lihtsalt läbi kasutajaliidese ning ka objektiivide valikus ei tohiks olla piiranguid: hetkel Panasonicult endalt saadaval kaks objektiivi ning järgmine aasta loodab firma tulla turule veel kolmega. Igal juhul spetsialistid on selle kaamera soojalt vastu võtnud, mida tunnistab saadud auhind septembri lõpus Kölnis toimunud mainekalt Photokina erialamessilt.
