Juulis langetas Euroopa Komisjon investeerimisotsuse, mille tulemusena investeeritakse LTE tehnoloogia täiustatud versiooni - nn LTE Advanced - uurimisse lisaks 18 miljonit eurot. Septembris alustab komisjon üksikasjalikke läbirääkimisi projektikonsortsiumidega.

Nende hulgas on juhtiv projekt ARTIST4G, milles osalevad Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Belgia, Poola, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia teadlased. Uute prjketidega alustatakse 2010. aasta jaanuaris

Euroopa Komisjoni hinnangul on LTE ja LTE Advanced tehnoloogia kasutuselevõtul suur potentsiaal.

LTE tehnoloogia parandab võrguoperaatorite suutlikkust ja võimaldab neil pakkuda odavamaid mobiilseid lairibateenuseid suuremale arvule kasutajatele, muutes seega Euroopas pöördumatult mobiilse telekommunikatsiooni turgu.

LTE Advanced tehnoloogia kiirendab mobiilse lairibaühenduse kuni gigabitini (tuhat megabitti) sekundis, tänu millele saavad tarbijad liikumise ajal kasutada kõrgetasemelisi internetiteenuseid, nagu kvaliteettelevisioon või tellitavad videoteenused.

LTE tehnoloogia kasutab raadiospektrit tõhusamalt ning seepärast saavad mobiilsidevõrgud kasutada sagedusalasid, mis on vabanenud tänu üleminekule analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile. Signaalide ulatus on suurem kui senise GSMi tehnoloogia puhul, mistõttu on samaväärse võrkudega kaetuse saavutamiseks vaja vähem antenne - nõnda säilivad Euroopa maastikud ja väheneb energiatarbimine.

LTE tehnoloogia võimaldab pakkuda mobiilseid lairibateenuseid ka hõredamalt asustatud piirkondades ning vähendada digitaalset lõhet maapiirkondade ja linnade vahel. 2008. aasta lõpus ei olnud 23 protsendil EL-i maapiirkondade elanikest ikka veel juurdepääsu DSL-internetiühendusele.

Kogu maailma juhtivad mobiilsideoperaatorid nagu Orange, TeliaSonera (EMT üks omanik), T-Mobile, AT&T, NTT-DoCoMo, Verizon, Alcatel-Lucent, Ericsson, Huawei ja Nokia Siemens Networks kavatsevad hakata hakata kasutama LTE standardit. Analüütikute hinnangul investeerivad ettevõtjad kõikjal maailmas 2013. aastaks LTE seadmetesse ligi kuus miljardit eurot ehk 94 miljardit krooni.

Viidatud ühe gigabitine kiirus on loomulikult tipp, mis enamikul juhtudel jääb tegelikkuses kättesaamatuks. Samas, kümnendik sellest oleks piisav kõige innukamagi YouTube'i kasutaja jaoks.