Mis ühendab Fidel Castrot, Mihhail Gorbatšovi ja paavst Benedictus XVI-t? Nad kõik on "tapetud" võlts-säutsudega, mille autorile on püüd taolisel moel ajakirjanduse lohakat suhtumist paljastada toonud rahvusvahelise kurikuulsuse, vahendab Phys.org.

Itaallase Tommasso Debenedetti ebatavalise harrastuse kõige viimatisem ohver on Harry Potteri ema J. K. Rowling, kelle surmast õnnetusjuhtumi läbi andis mees teada Twitteri libakontolt, mis näis kuuluvat teisele tuntud kirjanikule John Le Carré'le.

"Surm on Twitteris minev kaup," rääkis ühes Rooma koolis kirjandust õpetav 40. eluaastates Debenedetti agentuurile AFP antud telefoni-usutluses.

Debenedetti ütles, et otsustas lasta John Le Carré'l J. K. Rowlingu surmast teatada, kui märkas, et tema registreeritud Le Carré' kontole on kogunenud 2500 jälgijat, nende hulgas mitmete Briti, Saksa ja USA meediaväljaannete juures töötavaid ajakirjanikke.

Debenedetti kinnitusel postitati tema säutsu seejärel sadu kordi edasi ning üks Tšiili telejaam kajastas libauudist koguni fakti pähe.

Kirjandusspetsialistist petukunstnik väidab, et tema eesmärgiks on näidata, kuidas Twitter on kujunenud maailma kõige usaldusvääritumaks uudisteagentuuriks.

"Paraku peab ajakirjandus reageerima kiiresti. Võlts-uudised levivad eksponentsiaalselt," selgitas ta.

Mees märgib, et see, kui ajakirjanikud Twitteri-säutse edasi postitavad, lisab kuulujuttudele veenvust ka siis, kui need üheski väljaandes ametlikku avaldamist ei leia.

"Lõpuks unustavad kõik, millisest allikast lugu alguse sai," rääkis Debenedetti, kes — võimalik, et järjekordse krutski korras — nõuab, et ta eesnime kirjutataks kujul Tommasso, mitte Tommaso, mis on märksa tavalisem kirjapilt.

Oma suurimaks saavutuseks interneti kuritarvitamise vallas peab Debenedetti seda, et sundis Vatikani pressiesindaja Federico Lombardi kummutama kuulduseid paavsti surmast pärast seda, kui Debenedetti oli pealtnäha Vatikani riigisekretärile Tarcisio Bertonele kuuluva konto kaudu avaldanud väärteate katoliku kiriku juhi surmast.

Mees on veendunud, et tema fabritseeritud uudis Süüria presidendi Bashar al-Assadi surmast kergitas nafta hinda maailmaturul, ning väidab, et teine teade, mille kohaselt lahkus elust Nõukogude Liidu viimane liider Gorbatšov, ajendas inimesi riigijuhi Wikipedia-artiklisse surmadaatumit lisama.

Debenedetti ise peab oma tegevust lihtsalt mänguks. Talle ei paista tegevat muret mõte, et taolised teated võivad inimesi šokeerida ning ta rõhutab, et möönab alati uudise lasetvõetust tunni aja jooksul pärast esimese säutsu avaldamist.

"Võtan sihikule vaid selliseid ühiskondlikke juhtfiguure, kelle käsutuses on kõik võimalused väga kiireks reageerimiseks. Ma ei võltsiks kunagi uudist mõne vähetuntud kirjaniku või oma naabrimehe surmast," kinnitas ta. "Ma ei taha minna liiale. Ma pole kurjategija."

Debenedetti arvates peaksid ajakirjanikud olema ettevaatlikumad ja kõiki allikaid alati korralikult kontrollima. "Eriti kehtib see maakonna-ajakirjanduse, kohalike raadiojaamade ja veebilehtede kohta, mida on kõige kergem õnge võtta," rõhutas mees. "Ma ei taha muud kui juhtida tähelepanu suhtlusmeedia kergestipurunevale olemusele. Suhtlusvõrgus võib igaüks olla kes iganes."

Debenedettil on ka üks postmodernistlikum kirjandushobi. Nimelt on ta loonud Facebooki libakontod kirjanike Umberto Eco ja Mario Vargas Llosa nimele ning levitab nende kaudu väljamõeldud tsitaate, mida literaadid pole tegelikult kunagi öelnud ega kirja pannud.

Pealeselle on tuntud Itaalia kirjanduskriitiku lapselaps Debenedetti koostanud ka kümneid libaintervjuusid kuulsate kirjanikega ning enda sõnul on tal õnnestunud mitmeid ajakirjandusväljaandeid neid päris usutluste pähe avaldama ahvatleda.

Lahtiseks otsaks, millest Debenedetti pettustevõrgustik laiali hargnema hakkas, oli võltsitud ja siin-seal veebiajakirjanduses levinud intervjuu Philip Rothiga.

Skandaal puhkes, kui USA ajakirjanikud hakkasid kuulsale kirjanikule esitama küsimusi USA presidenti Barack Obamat halvustavate märkuste asjus, mida Roth polnud tegelikult kunagi teinud.

Oma tegusid Debenedetti ei kahetse, mööndes vaid, et soovis näha, kui kaugele on taolise asjaga võimalik minna.