Intel üllatab oma Linux operatsioonisüsteemiga

 (19)
Intel üllatab oma Linux operatsioonisüsteemiga
---

Esimest korda ajaloos on Inteli kiibidisainerid jäänud üle ettevõtte tarkvaraarendajate varju. Arendajad on endale tähelepanu tõmmanud Moblini nimelise Linuxi-põhise operatsioonisüsteemi uue versiooniga.

Moblinis on tuttavaid elemente nii Apple'i OSX kui ka Windows operatsioonisüsteemist ja see on kohandatud väikeste mobiilseadmete tarbeks. Moblin käivitub seitsme sekundiga ja uue väljanägemise on saanud käivitusekraan. Vasakul asub kalender ja inimese lemmikprogrammid, lõviosa ekraanist aga hõlmavad suured ikoonid, mis näitavad sotsiaalvõrgustike sõprade teateid, pilte ja viimati kasutatud dokumente ning rakendusi, vahendab New York Times.

Koos kõigi oma animeeritud ikoonide ja teiste vidinatega tundub Moblini näol tegu olevat värske lähenemisega operatsioonisüsteemile. On lootust, et sellest saab Windows'ile tõsine konkurent ja esimesed Moblin2 lõppversiooniga miniarvutid peaksid turule jõudma sel suvel.

Kuigi Moblin sobib imehästi pisikese ekraaniga ja vähevõimsatele sülearvutitele, loodi see nutitelefone silmas pidades. Nutitelefonid on ka põhjus, miks Intel on nii otse Microsofti pärusmaale tunginud.

Intel, kes on ka varem üritanud nutitelefonide turule tungida, loodab, et tema x86 arhitektuuriga Atom protsessor on lõpuks vahend, mis suudab võistelda Texas Instruments ja Qualcommi ARM mobiiliprotsessoritega.

Atomi edu kindlustamiseks alustas Intel tarkvarast. Ettevõte vajab Moblinit, sest enamik nutitelefonide tänasest tarkvarast jookseb kiipidel, mille arhitektuur on Atomist erinev. Selleks, et telefonitootjad Atomile mõtlema panna, peab olema korralik protsessoril töötav tarkavara.

„Nutitelefonid on kindlasti meie lõppeesmärk ja nendeni jõudmine on toote jaoks kriitilise tähtsusega," teatas Inteli tarkvaraarendusgrupi asepresident Doug Fischer.

Tarkvaragrupp pole seni pälvinud suurt tähelepanu. Ka Intel ise on seda pigem vaadelnud kui riistvaratootjate abiüksust. Enamasti tegelevad Inteli programmeeriad tarkvara loomisega, mis aitavad teistel tarkvaraarendajatel paremini ära kasutada Inteli kiipide võimalusi. Samuti pakutakse konsultatsiooniteenuseid.

Võrreldes Inteli 2008. aasta 40 miljardi dollarilise kogukäibega, moodustab tarkvaraüksuse tulu sellest tillukese osa. Täpseid summasid keeldub Intel nimetamast.

Viimase paari aastaga on Inteli investeeringud Linuxisse kasvanud. Nii on Intel oma palgale kaubelnud mõned parimad Linuxi-arendajad nagu näiteks Alan Coxi juhtivast Linuxi-tootjast Red Hatist. Selliste arendajate ülesandeks on Linuxi parandamine ja Moblin'i projekti edendamine.

Linuxi looja Linus Torvaldsi sõnul on Intel märkimisväärne avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi kaasautor, kes on viimaste aastaega loonud muljetavaldava Linuxi arendusmeeskonna.

Samuti on Intel ostnud kokku tarkvaraettevõtteid. Möödunud aastal ostis ettevõte ära idufirma OpenedHand, kelle loomingust sai Moblin'i kasutajaliidese alus.

Samas üritab Intel vältida vastuolusid Microsoftiga. Kuna Moblin on avatud lähtekoodiga, võib igaüks selle alla laadida ja seda tasuta kasutada. Moblinit hakkavad enamasti pakkuma teised Linuxi-arendajad nagu Novell, ja sellisel juhul jääb Intel eesmärgipäraselt tagaplaanile.

Siiski pole vastuolusid olnud võimalik vältida. Microsoft on Intelit hoiatanud, et soovil hõlvata osa operatsioonsüsteemide turust on tõsised tagajärjed.

Kuigi esimesed miniarvutid olid reeglina Linuxiga, valitseb tänaseks turgu siiski Microsoft. Microsoft on avaldanud kahtlust, kas Moblini säravast kasutajaliidesest piisab Windowsiga harjunud kasutajate ülemeelitamiseks.

Intel on väljakutseks valmis ja väidab, et inimesed soovivad näha uusi mobiilseadmete operatsioonisüsteeme, mis on suuantud suuremas osas interneti ja selle teenuste käitamisele kui seadmes endas pesitsevate programmide jooksutamisele.

Target