Idufirmad vajavad Eestis rohkem avatust

 (192)

Täna arutas hulk Eesti start-up inimesi Transferwise’i Tallinna kontoris vestlusringis selle üle, miks Eestile on vaja idufirmasid.

Vastustena kõlasid juba varemgi öeldud asjad: ettevõtetest tuleb Eestisse konkreetselt maksuraha, idufirmad on väga selgelt tõstnud Eesti mainet ja tuntust maailmas, nii ettevõtjad kui ka töötajad saavad rahvusvahelise tehnoloogiaäri kogemuse, idufirmade müügist tulev kapital pannakse üldjuhul tagasi Eesti majandusse jne.

Kuna idufirmadel on olemuselt ülemaailmne siht, tüüris vestlus ka sinna, milleks hoopis idufirmadel on Eestit vaja ehk kuidas siinne keskkond oleks idufirmadele ligitõmbavam.

Alvar Lumberg (Transferwise), moderaator Henrik Roonemaa, Kaidi Ruusalepp (Funderbeam), Andres Kitter (LHV) Foto: Forte
Seotud lood:

“Siin on palju suuri teemasid, meil on vaja paremat haridust, aga teiselt poolt ka väljastpoolt tööjõu toomiseks paindlikumat viisasüsteemi,” ütles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter.

Liigne vaenulikkus välismaalaste suhtes

Sten Tamkivi sõnul on üldine õhkkond väljastpoolt Eestit tulnute suhtes väga oluline ja selle muutmine pole mitte idufirmade, vaid kogu ühiskonna kätes. “See on päris hull olukord, kui Ph.D kraadiga iraanlane sõimatakse läbi, kui ta käib tänaval koos Eesti neiuga,” ütles Tamkivi, kes on endine Skype Eesti juht ja nüüd idufirma Teleport asutaja.

Kui üldine hoiak välismaalaste suhtes, sõltumata nende päritolust või haridusest, on sallimatu või vaenulik, ei ole Eesti idufirmade jaoks kutsuv. “Kui esimene välismaalasest töötaja tänaval peksa saab, siis firma järgmist kümmet siia enam ei too,” tõi Tamkivi välja lihtsa tõe.

Transferwise’i arendusjuht Alvar Lumberg võttis kokku, et ühe idufirma jaoks oleks Eestis vaja, et oleks rohkem säravaid ja nutikaid inimesi, kes oskaks küsida kriitilisi küsimusi “miks" ja “kuidas".