Seetõttu lõi ta kaamera, mis koosneb tegelikult 3D-prinditud korpusest, mille sees on spetsiaalse äpiga varustatud nutitelefon. Seadme eesmärk on fotode tegemine – aga ainult siis, kui pildistamispaika ei ole juba niigi palju fotografeeritud.

Kuidas seda määrata? Nutitelefoni GPS ütleb äpile, kus kaamera parajasti asub. Kui vastav paik on "mustas nimekirjas", mis ilmselt ajapikku täieneb, siis pilti ei tule. Katik läheb klõpsti kinni.

Äpp teeb veebiotsinguid, et näha, kui palju on sinna üles laaditud pilte, mis kannavad geotagi-infos vastava paiga nime. Kui neid on palju, ei saa asukohast umbes 35 meetri raadiuses pilti teha.

Philipp Schmitt tahab oma seadmega innustada pildistajaid kohavalikul originaalsemad olema, kuid samuti näeb seda kommentaarina poliitilisele tsensuurile.

Europarlamendis oli ju hiljuti teemaks, kas keelustada avalikes kohtades asuvate hoonete või kunstiteoste pildistamine, mis on autoriõigustega kaitstud. Õnneks idee läbi ei läinud. Esialgu.