Hüvasti, paroolid: Apple'i nutitelefon võib viia sõrmejäljetuvastuse massidesse

 (23)
Hüvasti, paroolid: Apple'i nutitelefon võib viia sõrmejäljetuvastuse massidesse
Foto: REUTERS

10. septembril esitles Apple kaht uut iPhone'i mudelit, mis kannavad nimesid iPhone 5s ja 5c.

Viimane on tähelepanuväärne selle poolest, et selle müügihind hakkab olema 100 dollari võrra madalam kui keskmise iPhone'i hind. iPhone 5s on aga huvitav sellepoolest, et mudelisse on sisse ehitatud sõrmejäljelugeja, mis pidavat kaasa aitama paroolidest loobumisele, kirjutab ajaveeb The Technorat.

Apple'i sõrmejäljetuvastuse programm kannab nime TouchID, töötab see umbes järgmisel põhimõttel:

* Uut seadet omandades asetab kasutaja sõrme sõrmejäljelugejale, mis asub traditsioonilise Home-nupu all.
* Lugeja sensor teeb sõrmejäljest kõrge resolutsiooniga pildi.
* Tarkvara analüüsib sõrmejäljepilti ja koostab täpse "kaardi" sõrmejälje kurdudest.
* Sõrmejäljekaardiga fail krüpteeritakse ja salvestatakse seadme mällu.
* Kui kasutaja tahab uuesti telefoni kasutada, peab ta sõrme lugejale asetama ja kui sõrmejälje kaart on identne seadme mälus oleva kaardiga, siis blokeering kaob.

Apple'i sõnul võimaldab uus turvasüsteem kasutajale kiirema ja kergema ligipääsu telefoni kasutajaliidesele, see on palju turvalisem kui parool või PIN-kood, TouchID võimaldab kasutajal sooritada ohutult oste Apple Store'i, iTunesi ja iBooks Store'i poodidest.

Seotud lood:

Vaatame aga natuke täpsemalt, mida see endaga kaasa toob.

Kui sõrmejäljelugejaga nutitelefon saab edukaks, annab see tõuke uute ja paremate biomeetriliste andmete lugerite arendamisele ning see julgustab ka teisi tootjaid lisama oma seadmetele taolisi sensoreid.

Apple pole esimene, kes lisas oma telefonile sõrmejäljelugeja. 2011. aastal ilmus Motorola Atrix 4G, millesse oli sisse ehitatud taoline sensor, kuid telefon ei saanud populaarseks ja järgnevad Motorola telefonimudelid sõrmejäljelugejat ei sisaldanud.

Veel on tähelepanuväärne see, et Toshiba esitles ka hiljuti oma nutitelefoni mudelit, mis kasutab samal tehnoloogial põhinevat, sama ettevõte toodetud sõrmejäljelugejat, kuid sellegipoolest ei pakkunud antud mudel väljaspool Jaapanit eriti kellegile huvi.

Touch ID annab kasutajale mitte ainult ligipääsu telefoni kasutajaliidesele, vaid ka muusikapoele iTunes. Tulevikus võib lisanduda ka ligipääs kasutaja pangakontole ja muudele teenustele, mille puhul on oluline andmete turvalisus.

Ühesõnaga, iPhone'ist võib üks päeva saada väga turvaline e-rahakott, millega saab ka helistada.

Praegu võimaldab OpenID toimetada vaid Apple'i enda rakendustega nagu näiteks iTunes. Kuid nad plaanivad teha sõrmejäljetuvastusfunktsiooni kättesaadavaks ka kolmandatele osapooltele (rakenduste arendajatele).

Foto: AP

Sõrmejälje tuvastamissüsteem kaitseb spetsialistide sõnul seadme mälus olevaid andmeid palju paremini kui PIN-kood või parool.

Kasutaja ei pea enam muretsema, et võõras inimene võib telefoni sisule ligi pääseda. See muudab ka varaste jaoks iPhone'i vähem väärtuslikuks saagiks, kuna varastatud ja blokeeritud telefoni eriti keegi osta ei taha, pealegi võivad andmed telefoni mälus olla palju hinnalisemad kui seade ise.

IT-spetsialistide sõnul võib sõrmejälje ja teiste biomeetriliste andmetel põhinevad turvasüsteemid varsti välja tõrjuda traditsioonilised PIN-koodid ja paroolid.

Nagu juba mainisin, kui iPhone'i sõrmejälje tuvastussüsteem saab tarbijatelt positiivset vastukaja, siis hakkatakse taolist süsteemi integreerima ka teistesse seadmetesse.

Kui asi läheb tõesti nii nagu analüütikud ennustavad, siis lähitulevikus ei pea me muretsema ununenud-kaotatud PIN-koodide ja paroolide pärast.

Nagu ütles Michael Barrett, ettevõte Fast IDentity Online Alliance tegevjuht: "Arvuti PIN-koodid ja paroolid leiutati juba 1960. aastatel, nad ei peata ega kaitse enam kedagi. Võib öelda, et paroolide ajastu on lõppemas."

Vaatamata sellise turvasüsteemi headele külgedele, on sellel ka omad miinused.

Esimene asjana vaatame riistvaralist poolt. Apple'i ja Authenteci juhtkonnad väidavad, et sensor on niivõrd vastupidav, et selle eluiga peaks olema isegi pikem kui telefonil endal.

Samas, vaevalt on juhtkonnad arvestanud kõikide õnnetuste ja keskkonna-tingimustega. Huvitav mis juhtub siis, kui sensor katki läheb? Kas siis kasutaja ei saagi enam telefoni lahti lukustada?

Juba on hakkanud levima kuulujutud, et kasutatav sensor pole sugugi nii ideaalne nagu Apple väidab. Sensor ei tunne ära sõrmejälge, kui sõrm on millegagi määrdunud, kriimustada saanud, sõrm vale nurga all asetatud või siis on sõrmejälje harjakesed maha kulunud.

Mõned on juba pahameelt avaldanud, et füüsilise töö tegijad ei pruugi saada uut iPhone'i kasutada, kuna sensor ei oska nende kulunud sõrmejälgi õigesti kaardistada. Sellepeale tulid kohe sedasorti kommentaarid: "Milline lihttööline saabki endale 800 dollari eest telefoni lubada?!"

Peamine probleem, mis võib kaasneda turvasüsteemiga, on selle usaldusväärsus. Me kõik oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas saab sõrmejäljesensorit petta plastiliini või želatiini abil.

Samuti tekitavad umbusaldust ka hiljutised skandaalid seoses NSA-ga. "See sensor võimaldab NSA-l kasutajate sõrmejälgi koguda" väidavad vandenõuteoreetikud.

Apple aga väidab, et kogu sõrmejäljega seotud info krüpteeritakse, see salvestatakse ainult ühe seadme mällu ning kogu süsteem toimib riistvara tasemel, nii et häkkerid nendele andmetele ligi ei peaks pääsema.

Kokkuvõteks tahaks öelda, et me elame väga huvitaval ajastul. Üle 50 aasta on arvutites kasutatud paroole ning nüüd tõuseb turvasüsteemide kaitse uuele tasemele.

Paroolid hakkavad lähiajal kaduma meie igapäevasest elust. Telefoni kasutamiseks piisab vaid sõrme näitamisest, ostu sooritamiseks oma näo näitamisest ning mõne aja pärast unustame pangakaardid, rahatähed ja PIN-koodid ära.

Sellega seoses tuleb meelde lastejutt "Kolmekesi Prostakvašinost" ning kass Matrjoškini sõnad "saba ja vurrud, need on minu dokumendid!".

Biomeetrilised sensorid teevad arengus suure hüppe, juhul kui nad leiavad kasutust olmeseadmetes ja kui me ükspäev hakkame kasutama võtmete ja PIN-koodide asemel telefoni või mõnd muud seadet, siis tuletage meelde Õuna, mis tegi oma panuse selle tehnoloogia populiseerimisele ja arendamisele.

NB! Ma pole mingisugune Apple toodangu fänn, ma pole isegi ühtegi nende toodet omanud ega pikemaajaliselt kastaunudki. Ma lihtsalt konstanteerin fakti.

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.