HTC TYTN II: Titaani teine tulemine

HTC on jälle hakkama saanud nägusa ja ergonoomilise insenerindusimega, mis on üheaegselt kõikjal ilmas kasutatav telefon, kolme megapiksline fotoaparaat-visiitkaardiskänner, taskus kantav TomTom GPS seade ja ühendusvõimeline pihuarvuti, millel on enam-vähem mõistliku kiiruse/patareikulu suhtega protsessor ja PDA kohta talutav kogus sisseehitatud mälu. Titaanide perekonna järjekordne väljalase on oma eelkäijate nägu, aga nutikam, osates rääkida nii GSM, HSDPA, 3G, GPRS, EDGE, WiFi kui ka Bluetoothi keelt.

Seadmel on julge uuendus — lisaks sellele, et qwerty-klaviatuur libiseb ekraani alt välja nagu eelkäijatelgi, on tema puutetundlik ekraan umbes 45 kraadi jagu üles-alla reguleeritav, et olenevalt valgusest mugavamat kasutatavust saavutada. Kui seksikus ja murdumisoht välja arvata, on see üks neid lisavigureid, mille vajalikkus tundub alguses küsitav, mis aga hiljem osutub praktiliseks.

5 ja 3

Olgu ennatlikult öeldud, et hoolimata turundustekstidest ei saa nõustuda TyTN II nimetamisega lisaks kõigele eelnevale ka multimeediamängijaks, kuigi see oleks koogi peal tõeline kirss ja tekiks heatahtlik küsimus, kuidas saab seda kõike nii väiksesse ja viisakasse vormi valada. Kui lisanduks lõpuks ka rahulikult tööpäeva lõpuni pidav aku ja sealt edasi veidi ebapraktilisema ulme mõttes ka satelliittelefonifunktsioon (mis arvestades GPS funktsiooni olemasolu pole enam ilmselt kaugel), täidaks see tööriist rahulikult üksi ennaktempos kõik teie viisaastakuplaanid.

Kõnealuse isendi tootmistsüklis tuleks hinnata riistvarainseneride tööd viiega ja turundusosakonda neljaga. Pigem oleks lihtsam mitte lubada kliendile müügiargumendina tasuta üht Ameerika, Lääne või Ida-Euroopa GPS kaarti, kui seda Tallinna kohta anda ei kavatseta. Ning ühe pisikese ja odava mälukaardi võiks ju ka žesti mõttes tagavara-stylo asemel lisaks algelisele ekraanikaitsele (igati kiiduväärt mõte) — kaasa anda.

“Tarkvaraosakonna” tööd tuleb aga paraku, hoolimata üsna asjalikest mugavus- ja kiirustäiendustest standardsele Windows Mobile’i keskkonnale, hinnata nelja miinuse või kolmega. Üllataval kombel ei ole HTC ka TyTN II välja töötades endiselt liialt pingutanud tarkvara ja riistvara ühtlustamisega viisil, et aparaat lihtsalt töötaks — elik oleks stabiilne.

Paari nädala kestel läbis jooksva töö käigus testimise enamik aparaadi põhifunktsioonidest. Seega ei ole ka käesolev arvustus järjekordne ülbitsev torin stiilis “võtsin päevaks kätte, ei harjunud ära, järelikult ei sobi.” Aparaat läbis PDA-ga harjunud ja päevast päeva nutitelefoniga töötava inimese käes korraliku koormuse all paraja kadalipu. Algne rahulolu asendus aga frustratsiooniga, kui kiiretel tööpäevadel tuli näiteks keskmiselt kord päevas “soft reset” teha. 8 tunniga telekapuldiks

Alati saab öelda, et igapäevases vajaduses teha üks reset on süüdi Microsoft, mitte HTC, aga sel juhul tuleb HTC-l mõelda, kas viimase sõna Windows Mobile 6 ilma suurte ümbertegemisteta on see kõige õigem lahendus nii tublile tehnoloogilisele arendusele. Võite olla surmkindlad — te ei soovi olla olukorras, kus just sellel tööpäevahommikul, mil ootate väga varajast ja tähtsat äratuskõnet, peate tõusma hoopis igaks juhuks helisema pandud Nokia peale, sest teie pihuarvuti-telefon manab irvikkiisuliku naeratusega ekraanile uskumatu lause Alice’i imedemaalt: “The phone is really off, would you like to turn it on?”. (Kujutage ette, et seda ütleb Tõnu Aav). What…? Õhtul pärast viimast kõnet sai asetatud öökapile laadima ju sisselülitatud TELEFON… ja hommikuks on see ennast ilma palumata mõelnud telekapuldiks? Ja seda ilma narkootilisi aineid tarbimata. Kahtlane.

Kui kasutaja pole harjunud Windows Mobile’i jooksutavaid seadmeid kasutama, võib TyTN II kohanemiskõver olla pika ja lauge algusega. Samas, kuivõrd TyTN II on tubli kolm sammu oma eelkäijatest edasi hüpanud ja kasutajamugavuse huvides on standardset operatsioonisüsteemi täiendatud mõnede HTC enda teemade ja kasutatavus-rakendustega, ei tohiks harjumine siiski liigselt aega võtta.

3,5 õnnest puudu

Samas, kartmata kordamist — seadet on tervikuna sarnaselt eelkäijatega ühe käega siiski mõõdukalt ebamugav kasutada. Tõsi — vasaku pöidla alla jääv vajutusfunktsiooniga rullik ning pöidla tipu ja keskmise liigese alla jäävad klahvid on mõeldud selle hõlbustamiseks, kuid kiiresti toimimiseks on ka pärast harjumist kergem lihtsalt parem käsi appi võtta. Paljude funktsioonide hõlbustamiseks on taas abiks midagi PDA-de tarkvaramaailmast, stiilis MortButtons.

Kiituse kõrval saab just multimeediafunktsioon kriitika osaliseks ühel ürgsel, lihtsal ja pakun, et väga odaval põhjusel — kuni me ei saa kasutada enda valitud korralikke kõrvaklappe ning ühendada seadet tavalise 3,5-se pistiku abil suvalise võimendi või lauakõlarite külge, ei ole manuaalis käsitletud multimeediafunktsioon tõsiseltvõetav. Seadme standardsed kõrvaklapid on veidi odavad ja ebamugavad ja käivad samasse USB-pesasse, kuhu käivad ka laadija ja andmekaabel. See tähendab, et niigi nõrga pidamisega aku tõmmatakse läbi ebamugavate klappide heli välja pigistades kiiresti kuivale ja sealjuures ei ole võimalik seda samaaegselt laadida.

2 move

Titaanide sarja teine väljalase on tõhus tööriist kellelegi, kes peab vahetama käigu pealt mahukamat tekstisisestamist nõudvaid sõnumeid. Seade on tõesti mõeldud ilma sülearvutit seljas vedamata ringiliikumiseks ja (töö) kaasavõtmiseks — tema nimi võiks krüptilise TyTN (viide titaanile) asemel olla rahulikult ka Move, sest võimas andmesidetugi, töökiirus, mõõdukas suurus, klaviatuur, GPS ning standardpakendis ekraanikaitse ja tagavarastiilus võimaldavad üsna piiramatult ringi liikuda ja tööriista üsna armutult just selleks, milleks ta mõeldud on — töö tegemiseks — kasutada.