Theo Geversi ja Albert Ali Salahi uuringus osales 481 katsealust. Teadlased tegid videosalvestised iga katsealuse poseeritud ja spontaansest naeratusest. Samuti paluti katsealusel väljendada näoilmega viha, rõõmu, kurbust, üllatust ja hirmu, vahendab Phys.org.

Gevers ja Salah analüüsisid teatud karakteristikuid, näiteks seda, kui kiiresti suunurgad kerkivad. Vastava info saab edastada spetsiaalsele tarkvarale, mis “mõistatab” inimese vanuse, tunneb ära eri emotsioonid ja analüüsib inimeste käitumist.

Kogutud andmed võimaldasid uurijail välja töötada tarkvara, mis oskab hinnata inimeste vanust. Programm võtab arvesse seda, kas analüüsitav on rõõmus, kurb või vihane ning kohandab hinnangut vastavalt. Tarkvara paistab ülesandega hakkama saavat inimestest veidi paremini — inimesed eksivad oma ea-pakkumistes keskmiselt seitsme eluaastaga, arvuti aga keskmiselt kuue aastaga.

Geversi ja Salahi uurimus kinnitab ka levinud arusaama, et naeratav inimene näeb noorem välja, ehkki see kehtib vaid üle 40-aastaste inimeste kohta. Kui olete noorem kui 40 ja soovite võimalikult nooruslikku muljet jätta, peaksite hoidma neutraalset näoilmet.