LHV saatis klientidele hoiatussõnumid klientidele otse SMSiga ning postitas oma Facebooki lehele järgmise hoiatuse:

Täna on edastatud LHV panga klientidele SMS-e, mis teavitavad uue makse laekumisest või paluvad uuendada oma kontot ning meelitavad sõnumisaajaid liikuma kaasasolevale veebilingile.

LHV Pank ei ole antud sõnumeid saatnud. Sõnumites olevate linkide taga peitub LHV internetipanka meenutav lehekülg, mis üritab välja meelitada kasutajatunnuseid ning Mobiil-ID ja Smart-ID PIN-koode.

Lingid, millele palutakse sõnumitest liikuda on lühikesed ja ei sisalda endas viidet LHV Panga veebilehele. Palume sõnumites olevatele linkidele mitte klikkida. Kindlasti ei tohiks sisestada oma andmeid kirjas lingitud veebilehele.

Kui oled sattunud pettuse ohvriks ja sisestanud oma andmeid võltslehele, kirjuta palun LHV klienditoe aadressile info@lhv.ee.

Küberhügieen on väga tähtis!

Selles valguses on õige aeg meelde tuletada küberhügieen laiemalt.

Internetis toimetades kehtib alati põhimõte parem karta kui kahetseda. Pahalased on usinad saatma erinevaid petukirju ja petusõnumeid eesmärgiga kergeusklikelt või kiirustajatelt välja petta nende andmeid, mida on võimalik hiljem kuritarvitada.

Meilis või sõnumis sisalduva lingi taha on lihtne peita pahalaste endi lehekülgi, kusjuures tihti nähakse väga suurt vaeva, et maandumisleht oleks usaldusväärse välimusega ja meenutaks võimalikult täpselt väidetava saatja õiget lehte. Tihti on need lausa identsed.

Halvimal juhul pääsevad kurjategijad hooletu andmete sisestamise tagajärjel tekitama kahju kaugemalgi kui ainult netipangas. "Kergemal" juhul õngitsetakse lihtsalt kontakte.

Üldine reegel on see, et kahtlastele linkidele ei tohi kunagi klikkida. Peamine indikatsioon võimalikule pettusele on see, kui mingi palve tuleb "nagu välk selgest taevast."

Kuigi parem oleks mitte üldse klikkida ilma küsimiseta tulnud lingile, siis juhul kui oled juba klikkinud mõnele lingile, pööra alati tähelepanu sellele, mis on internetilehekülje aadress - seda näeb tavaliselt internetilehitseja ülevalt aadressi riba pealt ning arvutist on abiks seegi, kui hiirega lingi kohale liikuda - enamik lehitsejatest kuvab siis lingi aadressi.

Isegi kui nähtavas aadressis on väidetava saatja nimi sees, võib aadress tervikuna olla ikkagi vale ja skeptilisus tuleks säilitada kõige suhtes!

Selleks, et kindel olla, ei tohi klikkida linkidel ning isegi kui asi tundub esmapilgul õige, tuleks pöörduda teenusepakkuja poole ja üle küsida. Veelgi parem on aga jätta otselink kõrvale ning logida näiteks internetipanka sisse otsekanalist ehk teenusepakkuja kodulehelt, sest juhul kui pangal on tähtsaid teadaandeid või vajatakse andmeid, on see info internetipangas üleval.

Kuid eelkõige tuleb ikkagi lähtuda sellest, et ükski ametlik ja õige kanal ei taha mitte kunagi, et sa saadaksid tundlikku infot SMSiga, või e-postiga või neis sisalduvate linkide kaudu ning täiesti välistatud on võimalus, et mõni korrektne ettevõte küsib sinult kasutajatunnust või paroole.

Ka tuleb säilitada kaine mõistus ja loogiline mõtlemine ning lähtuda sellest, et sisselogimiseks otselinke ei saadeta sõnumitega, sotsiaalmeedias, e-postiga.