Asi nimelt sellest, et rahvahääletuse seadus näeb ette samad hääletamisajad ja hääletamisviisid nagu valimistel, sealhulgas siis ka elektroonilise hääletamise. Seda kinnitas täna Fortele riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Rahvahääletuse seadus ütleb täpsemalt, et e-hääletamine toimub esmaspäevast laupäevani ja pühapäeval saab valija veel elektrooniliselt antud häält muuta pabersedeliga hääletades. Pabersedeliga hääletamine toimub nädala vältel esmaspäevast pühapäevan: reedest pühapäevani on avatud kõik jaoskonnad).

Arne Koitmäe kinnitas Fortele, et rahvahääletusel plaanitakse kasutada täpselt sama tehnilist lahendust, mida kasutatakse ka valimiste ajal.

„Rahvahääletusel kasutataks praegu kasutatavat elektroonilise hääletamise süsteemi," sõnas Koitmäe.

Valitsuskoalitsiooni eelmise nädala otsuse kohaselt ei toimu rahvahääletus abielu mõiste üle samaaegselt järgmise aasta kohaliku omavalitsuse valimistega. Kui see oleks nii läinud, oleks tulnud e-valimiste rakendus ümber teha selliseks, et selles oleks saanud üheaegselt nii kandidaatidele häält anda kui rahvahääletusel osaleda.

Uue otsuse kohaselt toodi hääletus kevadesse, mis tähendab, et valimisteenistusel tuleb e-valimiste rakendust järgmisel aastal uuendada lausa kahel korral. Arendustöid teeb riigi tellimusel AS Cybernetica ja selle tütarfirmad.

"Arendus elektroonilise hääletamise süsteemi kaasajastamiseks on käimas juba praegu, sest 2021. on valimiste aasta. Rahvahääletuseks ei ole spetsiifiliselt eraldi midagi arendada vaja, sest korraldus on analoogiline kohalike valimistega," lisas Arne Koitmäe.

Kevadise hääletamise teemaks on see, kas mõiste „abielu" alla peaks käima eri- või ka samasooliste vahel vormistatud kooselu.

Valitsuserakond EKRE on olnud e-hääletamise tulihingeline umbusaldaja. Erakonda kuuluva endise IT-ministri Kert Kingo hinnangul muutuks e-hääletamine usalduslikumaks ja kasutuskõlbulikuks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: „tuvastatakse eraldi isik, kes ID-kaardiga hääletamissüsteemi sisse logib; elektrooniliselt saaks hääletada ainult üks kord ja ainult eelhääletamise perioodil; hääleõiguslikule kodanikule on arusaadav, kuidas liigub tema hääl ning kas hääl jõuab ikka tema poolt valitud isiku häälekontole".

Hetkel näevad seadused ette, et kui inimene on nii e-hääletanud kui paberil oma hääle andnud, siis kehtib viimane.

Möödunud aastal toimunud Riigikogu valimiste e-hääletuse võitis Reformierakond, kelle poolt hääletas 40 protsenti e-hääletusel osalenutest. EKRE sai e-hääletusel 13,5 protsenti, Isamaa 12,6 protsenti, Keskerakond 11,7 protsenti, sotsid 11,4 protsenti ning Eesti200 5,5 protsenti.