GRAAFIKUD | Liialt aeglane areng: Eesti kukub internetikiiruste pingereas kolinal
Kuigi ka eelmiste aastate raportid on näidanud, et esikümne kohtadeni on Eesti internetikiirustel veel pikk tee, siis muret tekitab selleaastast raportit vaadates mitte niivõrd madal paiknemine tabelites - mobiilse interneti kiiruste poolest oleme maailmas 31. kohal, koduinterneti poolest lausa 47. kohal - vaid see, et probleem hoopis süveneb, mitte ei parane.
Mobiilse interneti puhul võib sellisest muutusest veel aru saada, kuna mitmed riigid on juba kasutusele võtnud 5G võrgud, mis mobiilse interneti kiirusi ning seega ka keskmisi kiirusi hüppeliselt kergitavad. Meil on aga 5G kasutuselevõtt jäänud kohtuvaidluste taha ning hetkel tavatarbijale ligipääsetavaid võrke olemas ei olegi.
Näiteks esikohal olevas Lõuna-Koreas on keskmine mobiilse interneti kiirus viimase aastaga kasvanud pea 50 Mb/s võrra ning tegemist on ka ühe riigiga, kus 5G võrgud enimlevinud on. Eestis on ette näidata vaid sellest kümme korda väiksem, pisut üle 5 Mb/s jääv kiiruse kasv.
Üllatavam on aga koduinternetti puudutav, kuna selles vallas maailmas suuri muutusi ei ole ning liikumine tabelis käib paari koha võrra. Erandiks on riigid, kus on ette võetud suured taristuprojektid ning seetõttu on näha märkimisväärseid hüppeid - näiteks Taiwanis, mis kerkis koguni 15 kohta ning Tais, mis kerkis 6 koha võrra.
Kuigi ka Eestis on valguskaablil põhinevaid võrke juurde rajatud, tehakse seda siiski maailmaga võrreldes liialt aeglaselt ning tulemuseks ongi kolme koha võrra langemine, vaatamata sellele, et keskmine koduinterneti allalaadimiskiirus on aastaga kasvanud 14 Mb/s võrra. Nagu näha, jääme selle tulemusega alla ka naaberriikidele.
