Frankenstein taskus - kui alasti tunned end mobiilita?

 (9)
Frankenstein taskus - kui alasti tunned end mobiilita?
Foto: Ilmar Saabas

Millal oli viimane kord kui läksid kodust välja ilma mobiiltelefonita? Kui ebamugav või alasti tunne sind valdab ilma mobiilita? Kui palju on sinu telefonis isiklikku materjali mida meelsasti teistega ei jagaks? Need küsimused pole vastamiseks vaid valguse heitmiseks varju jäävale nähtusele.

Nähtus kõneleb mobiiltelefoni võimu kasvamisest, mida saadavad omanike hellitused sarnaselt kurikaelast rübliku emale, kes näeb võsukeses vaid siirast armastuse objekti, vahendab ERR Teadus.

Andrew Keen, keda CNN nimetab professionaalseks skeptikuks, võrdleb poputatud mobiiltelefoni sirgumist doktor Frankensteini loominguga. On ju telefonistki võrsumas nähtus mida selle kasutajatel on üha raskem valitseda. Victor Frankenstein tõdes oma loodu elluärkamise järel, et oli oodanud teda suure, parajust ületava kirega, aga nüüd pärast valmimist on ilus unelus koolnud ning südant täidavad külm õud ja jälestus. Kui Frankensteinilt on midagi õppida, siis selle loo järgi oleme telefoniga veel suure, parajust ületava kire faasis, mõtiskleb Kristjan Port saates Portaal.

Meid huvitab rohkem see kuidas asja varasemast veelgi hakkajamaks konstrueerida. Elame arusaama, mille järgi mida hakkamasaajam on telefon, seda tegusam saab olema ka selle omanik. Ühe võimaliku stsenaariumi järgi muutub telefon omanikust isegi nutikamaks. Seejuures pole lubaduse täitmiseks vaja otsida telefonile võimalikult rumalat kasutajat. Kuigi ka see, täiest reaalne võimalus jutustab meile midagi. Telefon võib nutikamaks saada näiteks tänu hetkel veel testimise faasis olevate kõneliideste kaudu.

Nagu näiteks Apple pakutav Siri, mille nutt ei asu telefonis vaid kusagil tehisintellekti mängivas pilveraalis. Taolise kaugmõistuse tõttu võib tulevikus kokku koondada arvukalt „mõistuseid“, nii tehnilisi kui bioloogilisi, mille järel oskabki telefon enamat kui omaniku mõistus. Andrew Keen küsib kas me ikka tahame endale oma „peaga“ arutlevat telefoni?

Esimese hooga võibolla isegi atraktiivsest ideest hakkab ilus unelus kaduma ning südant täidavad külm õud ja jälestus kui mõelda, et see „taskuajukene“ jälgiks ju pidevalt mida teeme, mis andmeid omame jne., et neid siis oma suva, või valmistaja algoritmilise suva järgi kusagil maailmas asuva pilveraali ja teiste nutikate telefonidega jagada. Kõike seda näiliselt sujuva, traageldusteta intellekti teenuse pakkumise nimel. Alguses esitatud küsimuste näol on ilmne, et juba täna kujutab telefon paljude kasutajate jaoks funktsionaalset keha osa, mille puudumisel ta ei suuda normaalselt tegutseda.

Näiteks ei suuda vajalike inimestega suhelda, kuna ta on seda teinud ainult telefoni suhtlusvõrgustiku rakenduse kaudu. Igapäevaseid invaliidistumist põhjustavaid toiminguid leiate arvukalt juurde kui telefoni korraks koju jätate. Ja mida toimekam telefon, seda olulisema osa inimesest see vallutab. Lisades nüüd sellesse pilti telefonide ainevahetust korraldava ja valmistajate poolt ulatuslikult kontrollitud Google'i Androidi ja Apple'i iOS'i operatsioonisüsteemid, võib aimata kelle käskude peale taskus kasvatatav Frankensteini koletis kuuletuma hakkab.

Kes soovivad veelgi suuremat meelerahu häirumist, lisage siia vihjed telefonide vähktõve tekitamise kuuldustest. Arvestage, et alanud aastal ületavad mobiilsed seadmed planeedi elanike arvu. Aastaks 2016 on neid juba poole rohkem. See ju tähendab, et taskumasinate rünnak on alanud!

Võtke nüüd telefon taskust välja ja vaadake mida te näete. Teil on vist endiselt raske uskuda mida äsja kuulsite.

Loe rohkem teaduslugusid ERR teadusest!

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!