Uuel tiival puuduvad näiteks eleroonid (liigutatavad tagumised tiivaosad) ning näiliselt on tegemist ühtse tervikuga, mille kuju saab vajadusel muuta ning nii lennukit juhtida. Tegelikult koosneb tiib poltide abil ühendatud vabalt ühendatud väiksematest osadest, mis on kaetud õhukese polümeerikihiga.

Uus tiib on hetkel kasutusel olevatest märkimisväärselt kergem ning pakuks seega ka paremat energiaefektiivsust. Selle loojate sõnul moodustab pisikestest kolmnurgakujulistest osadest koosneva tiiva suure osa tühi ruum. Tiivamaterjali tihedus on 5,6 kilogrammi kuupmeetri kohta, võrdluseks - kummi tihedus on näiteks 1500 kilogrammi kuupmeetri kohta, raual umbes 7500 kilogrammi.

Uus tiivasüsteem on ülihõre ning koosneb valdavas osas õhust

Projekti kallal töötanud Benjamin Jenett selgitas Phys.orgile, et igas lennufaasis peaks tiival tegelikult olema erinevad mõistlikud parameetrid. Tema sõnul pole hetkel kasutusel olevad tiivad tegelikult ideaalselt optimeeritud mitte ühekski lennuetapiks ning seetõttu tehakse ohverdusi efektiivsuses. Igaks lennufaasiks kohandatav tiib pakuks aga palju paindlikumat lähenemist ning seeläbi ka suuremat efektiivsust.

Meeskond on seejuures loonud passiivlahenduse, mis paneb tiiva ise enda kuju muutma, ilma mootorite ja kaablite sekkumiseta. "Me lõime süsteemi, mis käitub täpselt samamoodi nagu aktiivsüsteem toimiks, aga teeb seda passiivselt," ütles NASA spetsialist Nicholas Cramer. Tegemist on painduvate ja jäikade varraste süsteemiga, mis reageerib tiivas tekkivale survele ning muudab seeläbi selle kuju vastavalt välistingimustele.

Uue tiivasüsteemi test NASA testimiskeskuses

Kui käesoleva tiiva ehitamisel rakendatud põhimõtet tutvustati juba paar aastat tagasi, siis nüüd jõuti lõpuks viie meetri pikkuse tiiva ehitamiseni. Selliseid tiibasid saaks inseneride sõnul kasutada ühele inimesele mõeldud lennukites ning nende tootmine oleks üpris lihtne. Kuid lennukid ei ole ainus koht, kus uut tehnoloogiat rakendada saaks - näiteks saaks sarnase loogika põhjal luua tuulegeneraatori tuulikulabasid ning isegi kosmosestruktuure ja sildasid.

Sel korral tootsid tiiva uurimiseesmärgil küll tudengid, kuid töörühma sõnul poleks probleem ka tootmisrobotite kasutamine. Tootmispõhimõte on sisuliselt välja töötatud, kuid loomulikult tuleks robotite välja töötamiseks kaasata lisainvesteeringuid. Töörühma sõnul on see nende järgmise uurimistöö teema.