FORTE test: 3 paari mürasummutavaid kõrvaklappe – Elmar Vaheri skandaalne valik on tõesti hea!

 (71)
FORTE test: 3 paari mürasummutavaid kõrvaklappe – Elmar Vaheri skandaalne valik on tõesti hea!
Sony 1RNC (Foto: tootja)

Moodsa tehnika valdkonnas saavad enim tähelepanu ilmselt nutiseadmed – eriti telefonid –, aga see nädal kuulub kõrvaklappidele. Sellistele, mis pakuvad aktiivset mürasummutamise funktsiooni.

Säärased ostis hiljuti Politsei- ja piirivalve ameti peadirektor Elmar Vaher, ning nüüd räägivad neist kõik.

Kuna mees ostis need lubamatul viisil, asutuse krediitkaardiga, ja sellega ka vahele jäi, vaevleb ta nüüd avaliku skandaali keskel.

Tähelepanu saavad ka ostetud klapid – kas need on head ja kas müra summutamise funktsiooni eest tasuks juurde maksta?

Müra aktiivne summutamine?

Active noise cancelling ehk aktiivne mürasummutamise tehnoloogia pole mingi imeasi. Sellel on omad plussid (reisil: lennukis, autos või bussis) ja ka omad miinused (peamiselt kõrge hind, tõhus eelkõige kindlates tingimustes).

Kuna tuntumad näited on üsna sarnaste hindadega, vahemikus kuskil 250-400 eurot, ja ega välimusedki üldiselt väga erinevad pole, on sobivate valimine väga subjektiivne kogemus. Eriti tähtis küsimus on: kas nende päheseadmine tekitab hea tunde?

Jah, ma keskendun antud testis klappidele, mis käivad just kõrva peale, mitte sisse. Kas katab kenasti ära? Kas tekib ebamugav pigistamise tunne? Sellised tähelepanekud on tähtsad, sest sa ju kavatsed neid peagi lausa tundide kaupa kasutada, eks ole.

Seotud lood:

Mida mürasummutavad klapid täpselt teevad? Need kasutavad mikrofone ja helitöötlust, et kõrva suunduva helilaine vastandlainega neutraliseerida. Näiteks lennukis on pöördlaine eesmärk mootori tööheliga rinda pista.

Ideaalis tähendaks see, et klapid kaotavad kandja jaoks igasuguse müra. Päriselt see nii ei ole. Klapid on tõhusad eelkõige madala sageduse summutamiseks nagu lennukis, madalat pidevat heli on tühistada suhteliselt kerge. Kõrgemaid sagedusi ja lühikesi järske helisid – nagu kõrvalistmel asuva beebi ruigamine – aga mitte.

Seega: täielikku äralõigatust need ei too, vähemalt mitte paremini kui odavad nööpkuularid. Toote headus oleneb mitmest tegurist, alates nende ehitusest ja lõpetades konkreetse kasutaja peakuju ja kõrvade ehitusega.

Lisaks tuleks arvestada, et mida sa üldse tahad summutada. Avatud kontoris kolleegide vadast eraldumiseks tasuks haarata heli isoleerivad klapid, kasvõi kõrva sobitatavad nööpkuularid. Auto, lennuki või rongi sõiduhäälte vähendamiseks aga summutavad.

Testid kinnitavad, et suurem osa summutavaid klappe annab paremat heli tavaliselt siis, kui see konkreetne funktsioon on käivitatud. Mis aga tähendab, et kulub rohkem energiat (akut).

Vaatame eri tooteid

Meie testis osaleb kolm paari klappe, kõik väga tuntud tootjatelt:

* AKG NC60

* Beats Studio Wireless

* PPA juhi abil suure meediakuulsuse võitnud Sony 1RNC

Need esindavad ka tüüpilist hinnavahemikku, millega mürasummutavaid klappe pakutakse. Leiab muidugi ka palju odavamaid ja palju kallimaid.

AKG NC60, 249,99 eurot, Euronics.ee

AKG N60NC (Foto: tootja)

Austria firma AKG Acoustics on klappide, mikrofonide ja helisüsteemide vallas juba ise tuntud nimi, aga veel kuulsam on mõistagi Harman, mille gruppi nad kuuluvad.

NC60-el on tagasihoidlik, aga soliidne välimus, mida rikub kuuldavasti üsna kergelt kriimustusi koguv hõberiba. Aga testimise ajal seda õnneks ei juhtunud.

Laadimiseks kasutatav kaabel on kole lühike, nii et kui tahad akut täita seinapistikust, pead klapid ilmselt seks ajaks sinnasamma põrandale jätma. Hea siis, kui peale ei astu!

Aku on aga kuuldavasti julgelt vastupidav, tootja lubadust, et aktiivse mürasummutamise korral jätkub seda 30 tunniks, võib usaldada. Iga päev tund-paar tööle minnes ja koju tulles klappe peas hoides jätkub ühest laadimisest nädalateks.

Toode on ka meeldivalt kerge ja pisike, eriti, kui kokku panna. Pähesobivus sõltub, nagu ikka, konkreetse inimese peast. Mulle sobisid täitsa hästi. Heli on väga korralik.

Mõned imelikud puudujäägid on veel. Bluetoothi teel muusikat esitava seadmega ühendust luua ei saa. Aga käsitsi juhtides ei saa palasid vahele jätta, vaid ainult pausida.

Hinne võiks olla 3,5 / 5, ülalkirjeldatud puudujääkide ja siiski soolase hinna eest. 250 euro puhul hakkad juba mõtlema, et äkki paneks natuke raha juurde ja ostaks juba mingi tippmudeli.

Beats Studio Wireless, 389,99 eurot, Euronics.ee

Beats Studio Wireless kolmes värvitoonis (Foto: tootja)

Tippmudelitest rääkides, tavakasutaja seisukohast kõige atraktiivsemaid kõrvaklappe toodab ilmselt Beats Electronics, mille Apple 2014. aastal kolme miljardi USA dollari suuruse tehinguga enda omaks tegi.

Beatsi üks asutaja on räppar ja hiphop-produtsent Dr. Dre, kes sai varsti pärast 50. juubelit tähistada ka rikkaima räpi-suurkuju tiitli omandamist. Dre varanduse suuruseks hinnatakse nüüd 800 miljonit dollarit, endise kunni Diddy vastav näitaja on 700 miljonit!

Apple polnud enne ühe firma omandamiseks nii kallihinnalist ostutehingut teinud, aga kuna Beats ongi nagu kõrvaklapimaailma Apple, siis sobib kõik ju hästi kokku.

Beats Studio Wirelessi klappidel on tõesti see kohene wow-faktor, millega ei saa hoobelda enamik konkurente. Need on libedad ja läikivad, aga need on ka kvaliteetsed. Sama toodet eelistavad kuuldavasti ka DJ-d ja helistuudiotöötajad.

Testikaaslastest kõrgem hind on tingitud mitmest asjast: muidugi Beatsi nimi ja toote isuäratav välimus, aga ka juhtme puudumine ja väidetavalt tippkvaliteediga heli. Lühidalt testides on sellest raske aru saada, et Beats Wireless oleks kohe palju parem kui teised, aga noh... kui juba DJ-d kasutavad...

Muidugi pakub toode Bluetoothi tuge, kuna juhet ju pole. Akukestvus pole aga näiteks AKG lubatava 30 tunniga üldse võrreldav, 12 tundi juhtmeta kasutamise puhul on ikka keskpärane.

Tänu mikrofoni olemasolule ja Bluetoothi toele saab telefonikõned nutiseadmest edasi saata. Proovikõne tundus küll veidi summutatud, aga see võis olla seotud pigem kehva leviga.

Mina Beatsi ei ostaks, sest mu kõrvade kuju arvestades jäi see klapiosa na-atuke pisikeseks ja hakkas kohe veidi ebamugavalt pitsitama. Mu valik oleks hoopis... loe edasi.

Hinne: 4 / 5, keskpärase kestvusega aku ja kõrge hinna eest. Välimus on seevastu 5/5, kindel pauk!

Sony 1RNC, 299 eurot, Sony Center

Sony 1RNC (Foto: tootja)

Ah, ja lõpuks härra Vaheri skandaalne valik, mis on ajakirjanikele sellel nädalal nii palju töötunde genereerinud!

PPA juht pidi nende eest loovutama veel ümmarguselt 300 eurot, aga Sony Centerile meeldib tootele osaks saanud tähelepanu koguni nii palju, et pakuvad seda nüüd 20% soodsamalt!

Ma pean tunnistama, et need on kolmest testitud klapipaarist ka mu enda lemmikud. Hind on konkurentsivõimeline, töö kvaliteet on hea, välimus... pole just Beats, aga ikkagi kena.

Ja mis peamine: koostekvaliteet on väga korralik ja pähe istusid klapid supermõnusalt, mulle sobisid kindasti paremini kui teised siinses testis osalejad.

Hind: 4,5 / 5, sest miski pole ideaalne, näiteks välimus ei ärata pärast Beatsi näppimist enam mingeid tundeid. Aga kõik muu on mõnna!

Lõpetuseks tuleb tõdeda

et mürasummutamise võime on suhteliselt uus tehnoloogia ja see muudabki klappide hinna esialgu kõrgemaks kui tavalistel.

Kes ei taha lisaraha kulutada, lohutagu end sellega, et päriselus teeb inimene summutavate klappide töö ise alateadlikult ära.

Kui klapid pähe panna ja oma asjadele keskenduda, jäävad ümbritsevad helid tahes tahtmata kuhugi kaugemale. Nii et võib-olla ei märka isegi sohvri signaali ja astud tänaval hajameelselt auto ette. Ja eks kuulmisvõime on inimestel ka erinev.

Samuti sõltub müra summutamise tõhusus kuulatava heli tugevusest. Kui ikka väike laps kõrval kilkab, kuuled seda madala muusikavaljuse puhul käredat metalitki nautides. Pane aga tasane ballaad valjuselt põhja ning kõik muud helid on kadunud.

Teatud kontekstis on mürasummutavad klapid lihtsalt tootjate püüd meile midagi uut pakkuda. Nende hüvesid oskavad hinnata peamiselt isikud, kes muusikaga tööalaselt palju kokku puutuvad (stuudiotöö, DJ jne). Tänaval käies pole asjal nii palju jumet.

Selles mõttes on asi veidi võrreldav 4K ja Full HD ekraanipildiga. Jah, piksleid on esimesel puhul neli korda rohkem, aga kas see muudab filmi sisu paremaks? Ei muuda ju.