Nad on muutunud üha keerukamateks, realistlikumateks ja muidugi on nende valik üha mitmekesisem – alates pea teaduslikest ja füüsikaliselt täpsetest juhtimissimulaatoritest kuni üsna lihtsate, kuigi graafiliselt nauditavate märuliteni.

Tänavu oktoobri keskel välja tulnud Bomber Crew on võrdlemisi erandlik. Jah, see on simulaator, lisaks ajaloomäng ja veel mäng, mis võiks edukalt kandideerida mänguajaloo kõige nunnuma lennukimängu tiitlile. Kui keegi peaks sellise välja andma...

Ülesanne on omapärane – Bomber Crew mängija ei roni mitte piloodiistmele, vaid peab haldama korraga kogu lennuki meeskonda.

Meeskonda aga Teise maailmasõja aegsesse Briti pommitajasse Avro Lancaster jagus. Seal oli ametis lausa seitse meest ja seitsmel meeskonnaliikmel tulebki silm peal hoida.

Algab kõik värbamisest. Millele eelneb väike eelülesanne, kus lihtsuse huvides alamehitatud Lancasteri juhtimise algpõhimõtted selgeks tehakse.

Hiirerattaga kruttides avaneb pikikülge avatud lennuki sisevaade, kus klõpsates saab laskurit suunata ühe kuulipildujatorni juurest teise juurde, anda mehaanikule käsu parandada lekkivat hüdraulikasüsteemi või hoopis suunata viga saanud radist voodisse kiirele ravikuurile... Aga see tuleb siiski hiljem.

Algul tuleb tõesti selgeks saada vaid see, kuidas anda laskuritele sihtmärgid, juhendada pilooti lendama navigaatori määratud koordinaate järgima ja – mis on vaat et kõige tähtsam – kuidas mitte mingil juhul unustada telikut!

Nimelt ei juhtu Bomber Crews mitte miski automaatselt. Iga meeskonnaliiget tuleb hiireklõpsuga juhendada – mine sinna, tee seda, kasuta seda omadust jne. Seega on tegu mänguga, kus korraga tuleb hoolitseda terve Lancasteri eest, kuid samas ei juhtu see vahetult, vaid meeskonnaliikmete kaudu.

Jah, meeskonnaliikmed. Need nunnud, suurte peade ja suurte silmadega mehikesed – ja naisukesed.

Mäng on selles mõttes demokraatlik ja moodne, et tiimi tegelasi valides on võimalik leida nii mehi kui naisi, nii valgeid, pruune kui päris musti kandidaate. Ja nemad ongi kogu mängu A ja O.

Või noh, peaaegu – lisaks seitsmele tegelasele, kellele saab kogemuspunktide kuhjudes selga ajada üha paremaid kaitseveste, paksemaid kiivreid, tegusamaid hapnikumaske ning erinevate boonuste ja miinustega kindaid, saapaid ja kombinesoone, on mängul veel üks peategelane, kelle poputamine on vähemalt sama põnev ja aeganõudev. Selleks on muidugi Avro Lancaster ise, mida on võimalik igatepidi modifitseerida ja isikupärastada.

Mängu edenedes lukustuvad lahti kõikvõimalikud lennukikere värviskeemid alates tavalisest moondemaalingust kuni absurdsete vikerkaarevärviliste, lõhekarvaliste või maleruuduliste „maskeeringuteni”.

Lisaks veel lennuki tiibu, keret ja nina kaunistav sümboolika, mida saab ka ise piksel piksli haaval joonistada. Aeganõudev, ent toredaid tulemusi andev tegevus, nagu võib veenduda igaüks, kes vaatab Steamis mängu kogukonnalehte, kuhu usinad pommitajad riputavad lennukite uljalt kujundatud pilte.

Välise ilu kõrval on tähtsam Lancasteri tehniline täiustamine. Töökindlam elektrisüsteem, paksem soomus, võimsamad kuulipildujad või mootoritesse paigutatud kustutussüsteem, arvukad esmaabipakikesed ja langevarjud tagavad kõik selle, et lennuk ja tema meeskond tuleks toime üha keerulisemate ülesannete ja karmimate vaenlastega.

Mis viibki mängu tegeliku sisuni, Teise maailmasõjani. Täpsemalt tuleb sooritada pommituslende. Küll tuleb jahtida Põhjamerel Saksa allveelaevu, pommitada V-2-rakettide stardiplatvorme Normandias või purustada vabrikuid Saksamaal.

Teoorias on ülesanded lihtsad – hiireklikid ja nupuvajutused muutuvad kiiresti rutiinseks ja vilunuks, meeskond kogemuste omandades profimaks ja otseselt midagi keerulist nagu polekski...

Kuid miski pole nii lihtne, kui tegu on siiski sõjaga. Ei lähe kaua aega, kui vaenlase hävitajad on tulistanud Lancasteri sõelapõhjaks, õhutõrjekahuri karm matakas on virutanud küljest ühe mootori ja süüdanud teise, osa meeskonnaliikmetest maadlevad pikali maas surmaga ning mängijal tuleb teha kiire valik – kas käskida inseneril võtta esmaabipakk ja päästa iga sekundiga surma poole tiksuva meeskonnaliikme elu, või ronida vastase tule all lennuki tiivale, et remontida lekkivat kütusepaaki. Valikud, valikud...

Uue patch'iga lisandus võimalus piiratud ajaks mängu aeglustada, kuid see ei muuda ideed – Bomber Crew on piiratud materiaalse ja ajaressursi peal toimiv seiklus.

Ohtlik seiklus, sest tõesti – pole mitte midagi nutusemat kui kaotada mitukümmend edukat ülesannet teinud, hoole ja armastusega ehitud lennuk ning selle hästi välja õpetatud ja varustatud meeskond.

Tõsi, mäng annab kohe uue lennuki, säilivad ka kogemuspunktid ning hea õnne ja korraliku varustuse olemasolul pääseb isegi osa meeskonnaliikmetest eluga, aga ometi. See pole enam see.

Jääb vaid mälestus, mis jäädvustatakse mälestustahvlil, kust saab minna kaema nende kullaga kirjutatud nimesid...