Mul on oma elu jooksul olnud kaks Huaweid. Testitelefon oli kolmas. Esimene Huawei oli umbes 2012. aastal üks odav ja aeglane Huawei Ascend mudel (vist Y100), teine oli umbes aasta tagasi oma lõpu leidnud suure ekraaniga Huawei Mate 7. Huvitaval kombel seisab kolmas, testitud Huawei Y6, kuskil nende kahe varasema telefoni vahel.

Odav, aga mitte tüütu

Alustan faktiga, et telefoni soovituslik müügihind on 149 eurot. See on tänapäeval üks väga-väga-väga odav telefon. Enamik telefone, mis maksavad alla 300 euro, saavad minu käest juba kindla "ei". Need suudavad mind oma aeglusega närvi ajada juba enne, kui ma telefonile esimest korda laadijajuhtme taha peaks panema. Tunnistan, et olin ka Huawei Y6 puhul algul skeptiline, kuid üllataval kombel telefon mind närvi ei ajanudki.

Jah, loomulikult on see aeglasem, kui mu igapäevakasutuses olev OnePlus 5, kuid mitte häirivalt. Arvestades seda, kui kiire mu tavatelefon võrreldes teiste telefonidega on, kartsin, et üleminek on ebamugavam, kuid tegelikult ei olnud see isegi väga oluliselt täheldatav. Ma küll ei viinud Y6 viimse piirini ja ei üritanud temaga parimatega seadetega mängida uusimaid mänge, kuid kõik argiasjad sai Huawei Y6 tehtud ning hangumisi ette ei tulnud. Ka videosid sai YouTube'ist edukalt vaadata.

Samuti oli telefonil oma hinnaklassi kohta väga mõnus ekraan: suur ja võrdlemisi heade värvidega. Ekraani ja korpuse suhe on tänapäevane: ekraan on korpuse esiküljega võrreldes väga suur. Jah, tegemist on küll vana tehnoloogia LCD ekraaniga, mitte AMOLEDiga, nagu tänapäeva telefonidel kombeks, kuid vaadates hinnasilti tundub see ka loogiline ning ei peaks pettumust valmistama.

Lisaks on telefonil suur aku, kokku 3000 mAh, mis tähendas, et telefoni oli mul vaja laadida nädala aja pikkuse testperioodi vältel 3 korda. Võrreldes telefoni energiatarvet ja aku suurust, on tegemist väga hea näitajaga.

Näoga saab sisse, sõrmega mitte

Biomeetrilistest tuvastusvahenditest kasutab telefon näotuvastust. Ei, tegemist ei ole sellise 3D näotuvastusega, nagu on iPhone'i uusimates mudelites ja tulevas Samsungi lipulaevas. Tegu on tavalise kaamerarakendusega, kus masinõppe abil üritatakse tuvastada kasutaja nägu. Lahendus on tegelikult väga mugav ja kiire, kuid muidugi kerkib siinkohal turvalisuse küsimus. Telefon isegi hoiatab, et süsteemi kasutades võivad telefonile ligi saada sinu sarnased isikud või kujutised.

Minu jaoks oli mõningane pettumus, et Huawei Y6-l puudus sõrmejäljelugeja - teised tootjad, nagu näiteks Xiaomi, on ka juba oma odavtelefonidele selle vajaliku abimehe külge pookinud. Oleks turvalisem ja mugavus oleks suurem, kui valida oleks mitme biomeetrilise autentimisvahendi vahel. Eriti arvestades, et näotuvastus sellisel kujul on tegelikult võrdlemisi ebaturvaline. Samas oleks vidina lisamine tõstnud ka telefoni hinda, lahjendades telefoni kõige mõjuvamat müügiargumenti.

Pole head ilma halvata

Tegelikult pole selles telefonis palju halba, aga selleks, et mu arvamus oleks tasakaalustatud, pidin ikkagi paar asja leidma.

Esimene asi on olulisem: kaamera kvaliteet on tõeliselt heade telefonidega võrreldes kehvapoolne ja kaamerarakendus ise on aeglane. Lisaks sellele on rakenduses "abiks" kõiksugu Aasia telefonidele iseloomulikud ilufiltrid, pehmendav välk endlite tegemiseks ja muud väikesed vidinad, mis vähemalt minu jaoks on tohutult häirivad.

Lauajalgpallilaud pildistatuna Huawei Y6-ga
Taimed pildistatuna Huawei Y6-ga

Teine oluline probleem on vana USB standardi kasutamine. Mingit juttu USB-C-st ega kiirlaadimisest ei ole. Telefon laeb väga aeglaselt, eriti kellegi jaoks, kes on harjunud Oneplusi Dash Charge lahenduse või mõne muu kiirlaadimislahendusega. Samuti võib probleemiks olla see, et paljudel telefonidel enam vana standardit ei kasutata ning telefonilaadija maha ununedes võid olla parajas plindris, kuna kellelgi pole enam "vana tüüpi" laadijat laenata.
Vana USB-auk ja müütiliselt võimas kõlar

Eesti keel ja bloatware, kes neid suudaks lahuta

Huawei operatsioonisüsteem EMUI tekitab minus vastakaid tundeid. Huawei telefon toob alati endaga kaasa posu igasugu rakendusi, mida keegi mitte kunagi ei ava. Kunagi oli asi Huawei telefonidega veel hullem, praegu tundub asi pigem paremuse liikuvat. Bloatware'i tundub vähemaks jäävat ja ka operatsioonisüsteem ise loogilisemaks muutuvat.

Samas, operatsioonisüsteemi üks oluline pluss minu arust on see, et telefon on võimalik täielikult eestikeelseks muuta. Paljude tänapäevaste telefonidega sellist võimalust ei ole ning selle eest tuleb Huaweile tõesti au anda. Hea oleks, kui rohkematel telefonidel oleks täielikult eestikeelne operatsioonisüsteem - see võimaldaks telefone paremini kasutada ka eakamatel inimestel ja lastel, kes inglise keelt mõista ei pruugi.

Kõlar pole tegelikult oluline

Paljud teised arvustused on spetsiaalselt välja toonud Y6 hea kõlari. Jah, kõlar on vali ja võrdlemisi hea kvaliteediga, eriti arvestades odavtelefoni kohta, kuid samas pole see midagi erilist. Sama helikvaliteet on igas üle keskklassi nutitelefoni kõlaris täitsa olemas.

Tegelikult on hoopis oluline Huawei Y6 hea hinna ja kvaliteedi suhe ja eestikeelne operatsioonisüsteem. See teeb telefonist väga hea (esimese) nutitelefoni näiteks eakatele või lastele, samuti ka inimesele, kes ei taha täiesti normaalse telefoni eest välja käia sadu eurosid.