FORTE ARVUSTUS | Androidirüütlite kahekäetelefon Samsung Galaxy Note 9

 (9)
Samsung Note 9
Samsung Note 9Foto: Madis Veltman

Samsungi Note-lipulaevad on just need relvad, mille tõmbavad tupest Androidi-rüütlid, kui lahingusse on vaja astuda järjekordse Apple'i pooldajaga. Minu nädalavahetuse pikkuse testperioodi põhjal tundub jätkuvalt, et üldised trendid kahe telefonihiiu arenduses on sarnased ning mõõkasid võib täristada kui võrdne võrdsega öö läbi kasvõi varaste hommikutundideni.

Ma tean, et Apple'i mängu toomine oli alatu võte, kuid kahjuks on nutitelefonidemaastik siiani üles ehitatud suuresti Apple'i ja Samsungi omavahelisele konkurentsile. Lipulaevade puhul lihtsalt tehakse enamasti valik Apple'i või Samsungi seadmete hulgast, tõsi, viimasel ajal on sinna vastasseisu kolmandaks lahingpartneriks lisandunud ka Huawei.

Kuid analoogia kahekäemõõgaga ei ole oluline ainult Apple'i ja Samsungi omavahelise võitlemise seisukohast, vaid ka telefon ise meenutab pikka mõõka, mille käsitsemine igaühele jõukohane ei pruugi olla. Kuna ma ise olen tahvlilaadsete telefonide ehk phabletite suur fänn, siis oli üllatus suur, kui hoidsin käes telefoni, mis oli isegi minu jaoks liiga suur. Ühe käega telefoni ülemises ääres paikneva teavitusteribani ulatumine ei ole isegi minu võrdlemisi suurte kätega lihtsalt võimalik - kahe käe kasutamine ei ole valik, vaid kasutaja on selleks sunnitud, vastasel juhul teavitusi lihtsalt vaadata ei saagi.

Ühes käes kasutamiseks on Note 9 pisut liialt suur Foto: Madis Veltman
Seotud lood:

Samas on telefon piisavalt kitsas, et teda mugavalt käes hoida ning ümarad ekraani ääred muudavad käeshoidmise veelgi lihtsamaks. Tõsi, suurt kasu sellest ei ole, kuna pöidlaga ekraani ülemisel kolmandikul toimetada siiski ei saa, kuid kahe käe kasutamisel on tegemist väga mugava, hea puutetundlikkuse ja suurepärase pildiga ekraaniga. Esteetidele hoiatan kohe ära, et nii telefoni esiekraan kui ka tagumine korpus on tehtud sellisest materjalist, et isegi hoolikal kasutamisel kogub telefon ülipalju sõrmejälgi.

Kaamera on loomulikult väga-väga hea ning suudab teha suurepäraseid pilte nii väga pimedas kui ka väga eredas keskkonnas. Huvitavad funktsioonid on üliaegluuprežiim (allolev video) ja Samsungi AR-emoji, ehk pildi alusel kasutajast tehtav koomiksitegelane. Suurepärase tavapildistamisvõimekuse kõrval on ka palju selliseid tilulilu-režiime, millega saad teiste ees eputada, kuid tõenäoliselt igapäevaselt keegi neid ei kasuta.


Me peame rääkima kollasest pliiatsist

Note-seeria telefonide üks olulisemaid erinevusi võrreldes teiste Samsungi lipulaevadega on telefoni sisse peidetud puutetundlik pliiats, mis antud mudelil on erkkollane ning omab ka nuppu. Just nupp on erinevus selleaastase Note'i ja eelmise Note 8 vahel - kuna telefon ja pliiats on omavahel bluetoothiga ühendatud, võimaldab pliiatsil olev nupp mõningaid telefoni funktsioone kontrollida. Näiteks on nuppu võimalik kasutada päästikuna fotode tegemisel või slaidiesitlusel slaidide vahetamisel. Pliiatsil on avatud lähtekood, mis tähendab, et kõik arendajad võivad sinna oma rakendusi luua ning nupule uusi funktsioone välja mõelda. See on oodatud, kuna praegu on nupul funktsioone võrdlemisi vähe ning seda midagi oluliselt muutvaks uuenduseks pidada ei saa.

Pliiats iseenesest on aga hea. Loomulikult saab sellega luua kõiksugu märkmeid, seda saab kasutada kirjutamiseks, joonistamiseks ning värvimiseks. Kuid see ei ole veel kõik - hoides pliiatsit õhus, saab seda kasutada näiteks galeriis fotode eelvaadete loomiseks või spetsiaalset tõlkerakendust kasutades ka tõlkimiseks. Tulles tagasi pliiatsiga kirjutamise juurde, siis see on isegi eesti keeles ülimugav ning suudab enamasti desifreerida isegi väga lohakat käekirja. Testperioodi vältel kirjutasin pliiatsiga päris palju ja just see on üks funktsioonidest, mida ma võrreldes oma telefoniga enim igatsema hakkan.

Telefoniga tuleb kaasa ka selle sees peituv bluetoothiga varustatud pliiats Foto: Madis Veltman

Loe veel

Kui juba rääkida eestikeelsest kirjutamisest, siis tahan Samsungit väga kiita selle eest, et nende seadmed on suurepärases eesti keeles ning inimesele, kes sõnagi inglise keelt ei räägi täiesti vabalt kasutatavad. Seejuures on tõlked head ja loomulikud, erinevalt mõningate Hiina tootjate seadmetest, kus eestikeelses operatsioonisüsteemis on terminid kummalised ning tõenäoliselt masintõlke abil valmis vorbitud.

Palju väikeseid vidinaid, mis aja jooksul muutuvad asendamatuks

Kui alguses tunduvad Samsungi hulgalised vidinad tüütud ja pigem häirivad, siis juba umbes päeva jooksul harjusin nendega ära ja tegelikult oli neist pigem kasu kui kahju. Näiteks ära kaduv navigatsiooniriba, mille ilmselge eesmärk on kasutajale pakkuda nii suurt ekraani kui võimalik, oli alguses väga tüütu. Oled rakenduses ja tahad vajutada tagasi nuppu, kuid seda lihtsalt ei ole. Algselt frustreeriv, kuid tegelikult on suur värviline pilt ilma seal tolknevate navigatsiooniikoonideta silmale ilus vaadata ning nuppude pideva "üles viskamisega" harjub ära.

Täpselt sama lugu on ekraani parempoolsel küljel oleva lisanavigatsioonisakiga, kuhu on võimalik panna ootele oma lemmikrakendused või lemmikkontaktid. Alguses häiris sakk mind väga ning jäi ette iga kord, kui üritasin Messengeri "jutumulle" ekraani alla kinni tõmmata, kuid lõpuks hakkas sakk mulle väga meeldima, kuna see võimaldas telefonis oluliselt kiiremalt ja operatiivsemalt navigeerida ning näiteks erinevate rakenduste vahel vahetada. Just ärikliendi huvisid silmas pidades võib see olla väga oluline pluss.

Samas on ka vidinaid, millel väga suurt kasutegurit ei ole - näiteks nagu Samsungi virtuaalassistenti käivitav Bixby nupp, mis jäi kogu testperioodi vältel pigem tüütuks lisandiks. Kuna siis kui telefon on tasapinnal, ei pruugi kätt peale pannes koheselt aru saada, kumma telefoni poolega tegu on ning Bixby nupp asub täpselt telefoni sisselülitamisnupu vastas, juhtus mitu korda, et rabasin telefoni ja vajutasin näiteks teavituste vaatamiseks sisselülitusnupu asemel hoopis Bixby nuppu. Peale selle, et Samsungi virtuaalassistent end ebavajalikel hetkedel ilmutas, oli ta ka rumal. Kui tavaliselt kasutan autos näiteks muusika valimiseks ja kontrollimiseks Google'i virtuaalassistenti, siis Samsungi Bixby jäi isegi Spotify avamisega korduvalt jänni.

Peamine küsimus: kas telefon on oma hinda väärt?

Iga telefoniostja küsib oma peas selle küsimuse vähemalt ühe korra läbi ning arvestades Samsung Note 9 hinda (odavam versioon maksab Eestis 999€), on tegemist täiesti õigustatud küsimusega, eriti arvestades, et võrreldes Samsung Note 8 telefoniga, ei ole telefon läbi teinud väga suurt arengut. Näiteks ei ole telefonil ultrahelitehnoloogial põhinevat ekraanisisest sõrmejäljelugejat, mille lisandumise kohta Note 9 telefonile käisid mitmed kuulujutud ning mis oleks praegusele väikesele ja võrdlemisi ebamugavale sõrmejäljelugejale oodatud asendus.

Jah, on ka eelmise Note telefoniga võrreldes uusi funktsioone: telefoni mobiilseks töövahendiks muutmiseks kasutades Samsungi Dex lahendust ei ole enam vaja spetsiaalset alust (mida mul kahjuks ei olnud aega ega võimalust testida) ning arenenud on ka pliiats. Telefoni aku on muutunud suuremaks ja kaamera pisut targemaks. Kõik need on võrreldes eelmise Note telefoniga küll märkimisväärsed uuendused, kuid mis on nende reaalne kasutegur, jäägu igaühe enda otsustada.

Minu enda hinnangul on tegemist väga-väga hea nutitelefoniga, mis on kindlasti üks hetkel parimaid turul olevaid Android seadmeid. Selle telefoni ost on seda väärt, kui vahetada välja näiteks paari aasta vanune tipptelefon või on kavas astuda telefonide keskklassist tipptelefonide maailma. Kuid kui ma omaks aasta aega vana lipulaeva, siis ma seda veel välja vahetama ei ruttaks.