Facebookis leviv andmekaitsepostitus: kas sellel on päriselt sisu või tegemist on lihtsalt spämmiga?
Eestlaste seas on Facebookis väga populaarseks saanud postitus, mida massiliselt oma personaallehtedel jagatakse. Selles viidatakse Facebooki "avalikuks muutumisele" ning sellega seoses ka teabe avalikuks muutumisele.
Postitus on järgnev:
"Homme hakkab teie fotosid kasutama uus Facebooki reegel. Reeglit saab kohtus kasutada teie vastu. Kõik, mida olete kunagi avalikustanud, muutub täna avalikuks, isegi kustutatud sõnumitest või privaatsetest piltidest.
Selle sõnumi kopeerimine ja kleepimine ei maksa midagi. Parem kaitsta kui hiljem kahetseda.
Ma ei anna Facebookile mingit luba oma piltide, teabe, sõnumite või väljaannete kasutamiseks mitte varem ega tulevikus. Selle avaldusega teavitan Facebooki, et selle profiili ja / või selle sisu alusel on minu vastu rangelt keelatud kasutada, avalikustada, kopeerida, levitada või muul viisil tegutseda. Selle profiili sisu on privaatne ja konfidentsiaalne. Privaatsuse rikkumise kohta kehtivad õigusaktid.
MÄRKUS. Facebook on nüüd avalik üksus. Kõik liikmed peavad sellise teate avaldama. Soovi korral saate selle versiooni kopeerida ja kleepida. Kui te ei avalda avaldust vähemalt üks kord, aktsepteerib uus poliitika vaikimisi. Selle abil saab Facebook kasutada teie fotosid ja teavet profiili värskenduste kohta. Ära jaga. Kopeeri ja kleebi."
Antud postitust ei tasu oma seinal jagada, kuna tegemist on lihtsa spämmpostitusega, mis pärineb juba vähemalt 2012. aastast, kui sarnast ingliskeelset postitust jagati samuti massiliselt. Reaalselt Facebookis lähiajal midagi kasutajate soovide vastaselt ei "avalikustata" ning pigem on olukord vastupidine, sotsiaalmeediaplatvorm on üha enam liikumas selle poole, et pakkuda kasutajatele rohkem kontrolli selle üle, kes nende postitatut näeb ning kuidas seda kasutatakse.
Facebook on varasemalt olukorda ka kommenteerinud, öeldes, et tegemist on väärinfo levitamisega ning Facebooki kasutajatingimused sätestavad selgelt, et kõik Facebooki kasutajad omavad enda postitatud info üle kontrolli ning võivad selle igal hetkel ära kustutada. Samuti on ettevõte viidanud, et Facebooki kasutamistingimustega saab täpsemalt tutvuda selleks spetsiaalselt ette nähtud leheküljel.
Andmekaitse Inspektsioon: ühelgi sotsiaalmeediaplatvormil pole õigust jooksvalt reegleid muuta
Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Signe Heiberg ütles, et tegemist on tavapärase kettkirjaga, mille puhul on ilmselt positiivseks pooleks see, et sellel puuduvad lingid, mis võiks aktiveerida pahavara. "Inimestele võib jääda arusaamatuks, mida selle postituse avaldamisega soovitakse saavutada," sõnas ta.
"Seaduslikult ei ole võimalik ühelgi andmetöötlejal ühepoolselt tagant järele muuta avaldatud andmete kättesaadavust, staatust ega reegleid," ütles Heiberg ning rõhutas, et reeglite muutmise eelduseks on ennekõike inimese enda tahteavaldus. Näiteks, kui inimene on ise märkinud oma postitused privaatseks (nähtavad ainult sõpradele), siis sotsiaalmeediakeskkond ei saa ise omatahtsi muuta neid postitusi avalikuks."
Sarnaselt Facebookile viitas ka Andmekaitse Inspektsioon, et selle asemel, et ahelkirju enda profiilile postitada, tasuks kahtluste korral uurida sotsiaalmeediaplatvormide kasutamistingimusi, kus kõik sellekohane informatsioon kirjas on.
