F-Secure teatab, et linkidel klikkimise tõenäosus on meeletult suur, kuni 40 protsenti. E-postiga leviv spämm ei kuulu sama näitaja poolest isegi n-ö samasse päikesesüsteemi.

Probleem ei puuduta loomulikult ainult Facebooki, aga see on tõhusam, sest lingid ja meeldimised pärinevad pealtnäha tuttava profiiliküljelt, mis tundub ju usaldusväärne.

See lugu on nii tavaline:

"Mu arvuti töötas eile korralikult, aga siis ma sain Facebookis selle veidra sõnumi..."

"... ja klikkisid millelgi, millel poleks tohtinud?"

"Ma sattusin mingile leheküljele ja Windows ütles siis, et mu arvutis on 834 viirust!"

Inimesed pole ilmselt mõistnud, et Facebook on kiiresti paljunevat spämmi ja viiruseid täis nagu ka suur osa ülejäänud internetist. Tavalise e-posti puhul on ohtu kergem märgata, sest me oleme Viagra e-kirjade ja Nigeeria printsidega juba ammu kokku puutunud.

Facebooki puhul arvab laiem üldsus seevastu endiselt, et see on koht, kus sõpradega suhelda, mänge mängida ja muu meelelahutusega tegeleda, ja ohte siin pole.

Rämpsu eraldamist normaalsest sisust takistab Facebookis ka üks nii-öelda kontseptuaalne probleem: kuidas neid eristada. Mõnel puhul on kerge mõista, et tegemist on tõesti spämmiga, aga paljud sõnumid jalutavad ka õhukesel jääl. Üks näeb selles spämmi, teine normaalset turundusvahendit, isegi soovitatavat informatsiooni.

Küsimus jääb õhku: kuidas alati mõista, millal on tegemist heakskiitva postituse, pigem turunduse või lihtlabase spämmiga?