Tammist rõhutas, et Eesti eesistumise prioriteediks olnud sideseaduste uuendamine on EL-i jaoks oluline samm edasi.

„Digivaldkonnas on Euroopa Liidu üks viimaste aastate suurimaid edulugusid olnud rändlustasude kaotamine. Kui inimesed reisivad teise liikmesriiki, peab sideoperaator tagama neile sama kõneminutihinna kui kodumaal helistades. Nüüd astume sammu edasi ja kehtestame ka Euroopa Liidu sisestele kõnedele hinnalae, et muuta hinnad tarbija jaoks taskukohaseks,“ ütles Tammist.

Kõneminuti hinnalagi saab olema 19 senti minutis ja see hakkab kehtima kõigile Euroopa Liidus tehtavatele riikidevahelistele kõnedele. Seega saab tulevikus Eestist teistesse liikmesriikidesse helistada senisest soodsamalt.

"Andmeside ja ühenduvus on kaasaegse Euroopa Liidu peamised märksõnad. Andmeside mahud kasvavad pidevalt. Tänavu on üksi Eestis vahetatud andmeid keskmiselt 152 000 terabaiti sekundis. Andmeid vahetades peavad olema tarbijate ja teenusepakkujate õigused ning kohustused selgelt reguleeritud. Seda ka täna Brüsselis kinnitatav uus Euroopa Liidu sideseadustik teeb,“ sõnas Tammist.

„Uued seadused annavad tarbijatele ka parema kaitse sideteenuse pakkujatega lepingut sõlmides. Sideettevõtjad on edaspidi kohustatud lisama lepingutesse selgelt arusaadava lühikokkuvõtte lepingu sisust, et ei oleks võimalik inimesi peenikeses kirjas lisatud klauslitega konksu otsa püüda,“ selgitas minister sideseadustiku uuendamise mõju tarbijatele.

Euroopa Liidu elektroonilise side seaduste uuendamise eesmärgid lisaks paremale tarbijakaitsele on erakapitali investeeringute soodustamine ülikiiretesse lairibavõrkudesse, Euroopa Liidu tasandi koostöö raadiosageduste vallas ning võrdse kohtlemise tagamine uutele sideteenuste pakkujatele nagu Skype, Facebook Messenger, WhatsApp ja teised traditsiooniliste sideteenuste alternatiivid.

Euroopa Liidu uus elektroonilise side seadustik jõustub detsembri keskel. Liikmesriikidel on aega kuni kaks aastat direktiivi kohalikesse seadustesse üle viimiseks.

EL-i digitaalvaldkonna ministrite nõukogus arutatakse ka teisi Euroopa Liidu ühtse turu digitaalsemaks kujundamise algatusi, sealhulgas sideteenuste privaatsuse reguleerimist, küberturvalisuse võimekuse tõstmist ja Digital Europe rahastusprogrammi seisukohti.