Euroopa ei suuda täiendavate digitaalteenuste vajadusega sammu pidada
„Eurooplased lausa janunevad digitaaltehnoloogia ja täiendavate digitaalsete teenuste järele, kuid valitsused ja ettevõtjad ei pea nendega sammu", sõnas Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes.
Nõudlus digitaalsete teenuste ja sisu järele on Euroopa äri- ja eratarbijatel piisavalt suur, et Euroopa saaks asuda jätkusuutliku majanduskasvu teele, kuid hetkel ei suuda teenusepakkujad seda neile pakkuda. Suurenev andmekasutus ja nihkumine mobiilsidetehnoloogia (nt nutitelefonid) ja mobiilsete teenuste (nt 3G-Internet, muusika voogedastus ja veebipost) poole on kõige märkimisväärsemad trendid info- ja kommunikatsioonitehnika sektoris, milles praegu on 8 miljonit töökohta ning mis annab 6% ELi SKPst.
Eestis on vaatamata majanduse olukorrale jätkatud investeerimist lairibasidesse, kuid investeeritavad summad on vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga. Samas on hoogsalt investeeritud mobiilside võrkudesse ja mobiilse andmeside kasutuse osas on Eesti Euroopa keskmisest viimastel aastatel möödunud. Eestlased kasutavad keskmisest rohkem e-riigi teenuseid, kuid samas on Euroopa keskmisest väiksem e-kaubanduse kasutajate osakaal.
Euroopas on mureküsimusteks vähene riigipiiride ülene e-kaubandus, suurematest konkurentidest väiksemad teadusinvesteeringud ja liigkõrged mobiilside rändlustasud.
Euroopa Komisjoni ülesanne on luua regulatiivne ja ärikliima, mis soodustaks konkurentsi ja investeerimist Euroopa digitaaltehnoloogia turgudesse. Digitaalarengu tegevuskava 2012. aasta tulemustabeliga hinnatakse ELi ja liikmesriikide edasijõudmist sellise kliima kujundamisel; selle mõõtmiseks võrreldakse ELi-tasandi 78 meetme ja liikmesriigi tasandi 23 meetme rakendamist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!