Euroliit rahastab 23 uut koroonaviirusega seotud teadusprojekti

 (5)
Euroliit rahastab 23 uut koroonaviirusega seotud teadusprojekti
Illustratiivne pilt (Foto: Pixabay / Syaibatul Hamdi)

Komisjon toetab 128 miljoni euroga 23 uut teadusprojekti, mille eesmärk on koroonaviiruse jätkuva pandeemia ohjamine.

EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Horisont 2020“ antav summa on osa komisjoni 1,4 miljardi euro suurusest eraldisest koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise algatusele, mille president Ursula von der Leyen käivitas 2020. aasta mais.

Rahastamiseks välja valitud 23 projektis osaleb 347 uurimisrühma 40 riigist, sh 34 osalejat 16 riigist väljastpoolt EL-i.

Rahastamine aitab teadlastel võidelda pandeemia ja selle tagajärgedega, mõista paremini pandeemia käitumuslikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju ning uurida suuri patsiendirühmi (kohorte) kogu Euroopas.

Lisaks aitab see ettevõtetel suurendada valmisolekut toota ja võtta kasutusele juba valmis lahendusi ning arendada meditsiinitehnoloogiat ja digivahendeid. Need teadusuuringud täiendavad varasemaid jõupingutusi diagnostika, ravi ja vaktsiinide väljatöötamisel.

Komisjon peab praegu valitud toetusesaajatega läbirääkimisi toetuslepingute üle. Uued projektid hõlmavad järgmist:

  • Tootmise ümberkorraldamine elutähtsate meditsiinitarvete, aga ka testimiseks, raviks ja ennetamiseks vajalike seadmete kiireks tootmiseks, kasutades näiteks survevalu ja kihtlisandustootmist (3D-printimine), kohanduvaid tootmis- ja tarneahelameetodeid, ning tootmise ümberkorraldamine kiire reageerimise teenindusvõrguks
  • Meditsiinitehnoloogia ja digivahendite arendamine, et paremini COVID-19 avastada ning patsiente jälgida ja hooldada. Selleks töötatakse näiteks välja uusi seadmeid, millega saab kiiremini, odavamalt ja lihtsamalt diagnoosida (sh kaugdiagnoosida) ning uusi tervishoiutöötajate kaitsmise tehnoloogiaid.
  • Valitsuse ja riiklike tervishoiusüsteemide reageerimise käitumusliku ja sotsiaal-majandusliku mõju analüüsimine. Näiteks analüüsitakse mõju vaimsele tervisele, sh riskitegurite soopõhiseid aspekte ja sotsiaal-majanduslikku koormust, et koostada poliitikakujundajate ja tervishoiuasutuste jaoks kaasavad suunised ning suurendada valmisolekut tulevasteks sarnasteks sündmusteks.
  • Suurte patsiendirühmade (kohortide) uurimine, ühendades olemasolevad kohordid EL-is ja mujal, et hinnata nende kokkupuudet teatavate riskiteguritega, mõista paremini haiguse võimalikke põhjuseid ja parandada edaspidist reageerimist viirusele ja rahvatervise ohtudele.
  • Koostöö tõhustamine olemasolevate EL-i ja rahvusvaheliste rühmade vahel, luues selliste teadusasutuste võrgustikke, kes koguvad andmeid patsientide ravi kohta, et oleks võimalik uurida patsiendi tervisekirjeldust, riskitegureid, ravi ohutust ja tõhusust ning võimalikke koroonaviiruse vastaseid strateegiaid.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!