Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul näitab see, et buum hakkab raugema ja raha põletamisega alustavate start-up'ide aeg on läbi.

Oadi kinnitusel on globaalne idufirmade maastik ülekuumenemise läbi teinud ja nüüd toimub korrastumine. "Vaht on ära uhutud, ainult haibiga enam kaugele ei jõua. Vaja on sisu ja teadmist, mida tehakse - nii saab ehitada järgmised miljardi euro ettevõtted."

"Tänapäevane start-up peab hakkama kohe raha teenima. See tähendab, et investeeringut on raske leida ettevõtetel, kelle teenus eeldab suurt hulka kasutajaid – näiteks sotsiaalvõrgustiku elementidega mobiilirakendused või platvormid. Nii võib edaspidi olla keeruline leida investoreid ettevõttele, mis üritab oma valdkonnas niiöelda Uberit teha," lisab ta.

Seni oodati uljalt, et idufirma keerab vanad toimimisviisid pahupidi. "Reaalsus aga näitab, et tehnoloogilist lahendust, mis eeldab harjumuste muutmist, ei võeta enamasti omaks.

Edasi on edukad need, kes suudavad olemasolevaid tegevusi toetada, võimendada ja lihtsamaks muuta. Start-up'i teenus peab juba esimestele kasutajatele tunnetatavat kasu pakkuma."

"Palju on start-up'pe, mis soovivad hõlbustada valgekraelist tööd. Turg on küllastunud müügi-, finants-, tiimitööplatvormidest.

Eesti idufirmade võimalus on digitaalsete lahenduste loomine traditsioonilistele sektoritele nagu põllumajandus või metsandus. Vaadakem kasvõi, kui hästi on läinud Eesti firmadest Timbeteril ja VitalFieldsil."