Durejko usub, et meelte internet ehk Internet of Senses on tulevikutrend, millest ei saa mööda vaadata ükski tehnoloogiaettevõte ega ka tarbija. Näiteks saab tulevikus e-toidupoodides toitu maitsta, reisil olles ükskõik, mis riigi keeles suhelda ning tunda filmi vaadates ka filmistseenide lõhnu.

„Praegu on lõhna peaaegu võimatu digitaalselt edastada, kuid see kõik peaks muutuma 2030. aastaks. Tulevikus võime külastada digitaalselt metsa või maapiirkonda ning kogeda nende kohtade kõiki looduslikke lõhnu. Samuti tunda näiteks filmides toimuvat või muuta haisvaid lõhnu meelepärasteks," sõnas Ericsson Eesti juht.

Kümne aasta pärast saame tema hinnangul ka puudutada kõike ning kõikjal täiesti digitaalselt. „Näiteks on võimalik e-poes osteldes katsuda, mis materjalist kampsun või pluus on ning kuidas see tundub naha vastas. Samuti oodatakse, et rokk-kontserti võimast vibe'i oleks võimalik tunnetada, olles ise justkui suurstaadionil rahvamassi seas kaasa elamas," selgitas Durjeko.

Ericsson Eesti juht nentis, et kuigi meelte interneti tehnoloogia on veel algstaadiumis, siis võib olla kindel, et see on tulevikutehnoloogia, mis meid kõiki puudutab.

Ta lisas, et Ericsson on juba praegu töötatamas seadmete kallal, mis võimaldavad lisaks asjade internetile ka meelte interneti võidukäiku.