Näiteks inglased lõid selle baasil oma Typexi, mis peale täiustusi oli isegi mõnevõrra keerukama šifreerimissüsteemiga kui Enigma. Ameeriklastel oli aga analoogne masin SIGABA, mis kasutas täiuslikumat, 15 rootoriga kolmes grupis šifreerimist, kuid mis oli kohmakas ning vähem töökindel. Enigma ajalooga on tihedalt seotud mitmed olulisemad tehnilised lahendused arvutiajaloos nagu esimene elektronarvuti Colossus ning Turingi elektromehaaniline koodimurdmise masin, vahendab Vikipeedia.

Enigma kodeeritud tekst suudeti liitlaste poolt Teises maailmasõjas täielikult dešifreerida pärast seda, kui 4. juunil 1944 suudeti Atlandil kätte saada Saksamaa allveelaev U-505, kust saadi Enigma šifreerimismasin koos vajaliku dokumentatsiooni ja koodiraamatutega.

Niisiis, pandi üks veel alles olevast ligemale sajast Enigma M4 masinast Rockefelleri keskuses Christie'si oksjonile ja hind kerkis juba 547 500 dollarini (490 950 eurot). Eelmine rekord oli aasta varem saavutatud 463 500 dollarit. Nüüd müüdud masinaga käis kaasas ka Kreigsmarine telegraafivõti ja kaks faksiimile trükitud juhendit.

Foto: Christie's

Teise maailmasõja ajal olid šifreerimismasinad varjatuimad saladused, mille vaenlase kätte sattumist tuli vältida kasvõi oma elu hinnaga. Samal ajal varjati kuni 1970. aastateni fakti, et selle šifrit on üldse võimalik murda, sh esimese elektronarvuti Colossus olemasolu.

Neljarootoriline M4 Enigma masin võeti kasutusele alates 1942. aastast. Kokku valmistati sada tuhat Enigma masinat, M4-sid valmistati 1600, millest säilinud on teadaolevalt ligemale sada. M4-sid kasutati eranditult sidepidamiseks Saksamaa mereväejuhatuse ja allveelaevade vahel, ja seda peeti vastase ees täiesti dešifreerimiskindlaks.

Kompuutrite teerajaja, inglane Alan Turing kasutas selle šifri murdmiseks aga oma elektromehaanilist seadeldist nimega Turingi pomm (Turing bombe). Kuna enamik M4 Enigma masinaid oli kasutusel allveelaevadel, läksid nad ka põhja koos allveelaevadega või hävitati lääneliitlaste pealetungi ajal.