Neuralinki üks kõige suuremaid arendusprojekte on niidikesed, mis sisaldavad elektroode ning on oluliselt vähem invasiivsed kui praegused ühendused, mida aju ja arvutite vahel kasutatakse. Sellised niidikesed on võimelised transportima rohkem infot ning on ka ajule ohutumad.

Ühe niidikese läbimõõt on 4 kuni 6 mikromeetrit ning kuna niidid on tehtud painduvast polümeerist, mis tähendab, et neid saab paremini ajuga siduda, on pehmed niidid ka probleemsed, kuna nende paigaldamine on keeruline. Selleks on ettevõte loonud närvikirurgilise roboti, mis suudab minutis aju külge "õmmelda" kuni kuus sellist niiti. Robot väldib õmblemisel veresooni, et mitte tekitada ajus põletikku.

Varasemate sarnaste süsteemide puhul on nende kitsaskohtadeks olnud just liiga väike üle kantavate andmete hulk ning liiga jäigad nõelad, mis aju külge kinnitatuna kolju liikumisel puruneda võivad. Neuralinki lahendused peaks mõlemaid neid probleeme leevendama.

Musk ise ütles esitlusel, et kuigi inimaju toimib väga kiiresti, seisavad meie piirid bioloogiliste tegurite, nt kõne kiiruse ja sõrmede liikumise taga. Tema suurem eesmärk ongi panna inimesed arvutite abiga omavahel kiiremini suhtlema.

Lisaks sellele selgus, et ettevõte on välja töötanud uue kiibi, mis on võimeline praegustest lahendustest oluliselt täpsemalt aju signaale tõlgendama, mürast puhastama ja võimendama. Selle kiibi abiga on välja töötatud toode nimega N1 sensor, mis paigaldataks inimkehasse ning oleks võimeline ühe akuga varustatud keskuse abiga juhtmevabalt infot edastama.

Ajus paiknevad kiibid ja kõrva taga paiknev juhtimiskeskus oleksid omavahel ühendatud juhtmevabalt.

Hetkel katsetatakse lahendusi näiteks rottidel ja ahvidel. "Ahv on suutnud meie tehnoloogia abiga arvutit kontrollida," ütles Musk. Tema sõnul saab ajapikku sarnasest tehnoloogiast vältimatu ühenduslüli inimeste ja tehisintellekti vahel.