Elisa analüüs: 70% inimestest püsib eriolukorra ajal pigem kodus
Selgitamaks välja, kuivõrd on inimesed koduspüsimise üleskutset kuulda võtnud, analüüsis Elisa koostöös MindTitaniga anonüümseid Elisa võrguandmeid.
Selgus, et vaadates Eestit tervikuna, püsis enne eriolukorda valdava osa ajast kodus veidi üle poole rahvastikust (56%), kohe pärast eriolukorra kehtestamist kasvas see näitaja 70%-le.
“Kõige suurema muudatuse tingis tõenäoliselt koolide sulgemine ning massiline kaugtööle ümberorienteerumine, kuna kõige enam kahanes just nende inimeste osakaal, kes seni veetsid kodus vähem kui 17 tundi ning samal ajal kasvas nende hulk, kes veedavad kodus enam kui 90% ööpäevast,” kommenteerib Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomann.
Elisa avalikustas oma kodulehel senise analüüsi tulemused ning uuendab andmeid kuni eriolukorra lõppemiseni igapäevaselt.
Kuna üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, on olukord joonistatud piltidena nii maakondade lõikes kui ka Eesti tervikpildina ning on kõigile kättesaadav veebilehelt.
Eesti liikuvusstatistika pilt kokku 31. märtsi seisuga:
Andmete lihtsamaks tõlgendamiseks on kõik inimesed jaotatud viite kategooriasse:
- Inimesed, kes viibivad kodus kuni kolmandiku ööpäevast (näiteks ainult öösiti)
- Inimesed, kes viibivad kodus kuni 70% ööpäevast (ehk näiteks käivad küll tööl, ent ülejäänud aja on kodus)
- Inimesed, kes viibivad kodus kuni 90% ööpäevast (ehk kodust eemal 2–4 h päevas)
- Inimesed, kes viibivad kodus üle 90% ajast (ehk vaid veidi üle 2 h kodust eemal)
- Inimesed, kes viibivad kodus (või kodu lähedal) 100% ajast.
Kuidas analüüs toimub?
Tulemuste puhul kasutatakse sõna „kodu“ ja räägitakse „kodus viibitud ajast“. Oluline on välja tuua, et tegemist on arvutusliku asukohaga, kus viibivad eri andmepunktid kõige sagedamini öösiti. „Kas see on reaalselt ka kodu või mitte, me ei tea,“ selgitas MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons. “Tulenevalt sellest punktist võrdleme, kui suur osa päevast veedeti samas asukohas või mujal.”
Mobiilside ettevõtete jaoks on anonüümsete liikumisandmete analüüsimine tavapärane. „Ainult nii saame tagada võrgu toimivuse ja elutähtsate teenuste kättesaadavuse just seal, kus inimesed seda tegelikult kasutada soovivad ning vajavad. Selle alusel planeerime oma võrgus ka näiteks mahu ja levialalaiendusi ning mõõdame kasutuskogemust,“ sõnas Ploomann.
Küll aga oli sel korral andmeteadlastel vaja oma mudeleid veidi teisel eesmärgil tööle panna, et hinnata just mobiilsuse ehk liikuvuse muutuseid.
“Meie kui andmeteadlaste jaoks on auasi anda selle analüüsiga oma panus ühisesse võitlusesesse rõhuva tervisekriisiga. Loodame, et varasem aastatepikkune kogemus mobiilsideandmetega töötamisel, on saanud rakenduse täiesti uuel ning loodetavasti meile kõigile kasutooval viisil,” lisas Jansons.
Elisa panustab jätkuvalt ka kolme mobiilioperaatori ja Statistikaameti poolt ühiselt loodava analüüsi valmimisse. Konkreetse unikaalse analüüsi on loonud MindTitani andmeteadlased koos Elisaga juba mõned nädalad tagasi ning tulemusi on jagatud riigiga.
Allikana on kasutatud vaid Elisa võrgu andmeid, kuid võib eeldada, et kogu elanikkonna tervikpilt joonistuks välja üsna sarnasena.
